Eesti arst pälvis olümpiakomitee spordimeditsiini diplomi

ROKi poolt diplomeeritud Pii Müller (keskel) koos ROKi spordimeditsiini programmi juhtidega – ROK-i meditsiinikomisjoni toitumise töögrupi juht prof. Ronald Maughan (vasakul) ja ROKi teadusuuringute juht prof. Lars Engebretsen.
ROKi poolt diplomeeritud Pii Müller (keskel) koos ROKi spordimeditsiini...

Pii Müller on esimene Eestis töötav spordiarst, kes on läbinud programmi, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee eeldab tulevikus kõigilt olümpiavõistlustel koondisi teenindavatelt arstidelt.

Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarst Pii Müller läbis Rahvusvahelise Olümpiakomitee  (ROK) kaheaastase spordimeditsiini täiendõppe programmi "Diploma in Sports Medicine". 

Müller lõpetas programmi neljandas lennus, olles teine eestlane ja esimene Eestis töötav spordiarst, kes on selle programmi läbinud. Aasta varem lõpetas ROKi programmi doktor Tõnis Eilat, kes praktiseerib Soomes.

Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju sõnul on kvaliteetne spordimeditsiin komitee jaoks kriitiliselt oluline. "Eestis on tipptasemel spordiarstid, kuid vajame neid veelgi juurde. Sealjuures on eriti oluline noore spordiarstide põlvkonna pealekasvamine, sest vahepeale on jäänud mitu aastakümmet, kus uusi spordiarste välja ei õpetatudki," ütles Raju.

Valdkond on Raju sõnul atraktiivne, sest spordimeditsiin on põnev ja vaheldusrikas ala, mis pakub rohkelt väljakutseid. Probleemide lahendamisel tuleb lähtuda spordispetsiifikast – arvestada tuleb spordialade eripärade, tippspordis vajaliku funktsionaalsuse ja koormusega, võistluste ja laagrite ajastusega jne.

"Entusiasm, ettevõtlikkus, suur töövõime, hea stressitaluvus ning spordi mõistmine on omadused, mida iga spordiarst ideaalis peaks omama ning Pii Mülleril on need olemas," jätkas ta. "Loodetavasti leidub Eestis veel suure potentsiaaliga noori arste, kes tahaksid sama teekonna ette võtta ja end spordimeditsiinis tippu viia," ütles Raju.

Spordimeditsiini SA juhatuse liikme ortopeed Mihkel Mardna hinnangul on ROKi spordimeditsiini programm erialasele väljaõppele kvaliteetne täiendus.

"Ülikool annab baasteadmised, kuid tippspordis jääb sellest väheks," sõnas Mardna. ROKi spordimeditsiini programm on laiapõhjaline ja katab ära palju erinevaid distsipliine, kaasa arvatud sporditraumatoloogia. Seega on see residentuurijärgselt kitsamaks spetsialiseerumiseks Mardna sõnul väärt valik.

"Iga asi nõuab ka praktikat ning oma erialal tugevaks saab aastatega, aga see diplom on piisavalt tugev, et olla spordiarsti üks kvaliteedimärke. Ka ROK on ise välja öelnud, et nende nägemuses võiksid tulevikus kõik arstid, kes olümpiakoondisi teenindavad, olla täiendavalt selle diplomiõppe läbinud," ütles Mardna.

Ka Pii Müller hindas ROKi spordimeditsiini täiendõppeprogrammi kõrgelt. "Lektorite tase oli erakordselt kõrge. Erinevatel spordimeditsiini teemadel rääkisid oma ala absoluutsed tipud ning isegi väga spetsiifilisi valdkondi õpetasid vastava temaatika spetsialistid. Sellist mitmekülgselt kõrget taset ei suuda tagada isegi paljud välismaised konverentsid, rääkimata pikaajalistest õppeprogrammidest," hindas Müller.

"Minu jaoks oli oluline ka see, et programm kattis arvukalt tippspordispetsiifilisi teemasid, mida Eestis residentuuris ei käsitleta, ning täiendas sellega oluliselt minu teadmisi ja andis laiapõhjalisema kogemuse," lisas arst.

Ta tõi peamise põhimõttelise erinevusena välja, et Eestis ei ole residentuur tänasel päeval erinevatest nüanssidest tingituna nii spordikeskne – residentuuris ei ole arsti vaateväljas üksnes sportlased, vaid on ka palju mittesportlastest patsiente. Samas on ROKi spordimeditsiini programm puhtalt spordikeskne ja enamjaolt keskendub tippsportlastele, toetades samas ka liikumisharrastust üldisemalt.

"ROKi programm andis põhjaliku ülevaate erinevatest valdkondadest läbi tippspordiprisma, näiteks keskendusime oluliselt rohkem spordipetsiifilisele ortopeedia väljaõppele, käsitlesime põhjalikumalt erinevaid sisehaigusi spordi vaatenurgast ning tegelesime ka väga spetsiifiliste valdkondadega nagu spordidermatoloogia. Samas valmistas residentuur mind laiematest eesmärkidest lähtuvalt ette laste ja noortega töötama, mida ROK-i programmis oli vähe, ning pakkus põhjalikumat väljaõpet südame-veresoonkonna problemaatika osas," võrdles doktor Müller.

Müller märkis ROKi programmi väärtusena ära ka võimaluse arendada rahvusvahelist suhtevõrgustikku. "Spordimeditsiini pole võimalik teha kontaktideta. Minu kursusel õppis spordiarste 40 riigist, mis võimaldas kujuneda rahvusvahelisel kontaktideringil. Näiteks minnes koondisega Argentiinasse, on võimalik tuttavate spordiarstidega koostööd teha – vahetada kogemusi ja saada detailset infot selle kohta, mis võiks sihtkohas sportlasi ees oodata, millele varustust komplekteerides ja kohalikku eluolu jälgides tähelepanu pöörata jne," lisas ta.

  • Pii Müller on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning on läbinud taastusravi ja füsiaatria residentuuri koos spordimeditsiini kõrvalerialaga.
  • Ta töötab alates 2015. aastast Spordimeditsiini Sihtasutuses spordiarstina ning on Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni ja Eesti Lastearstide Seltsi liige.
  • Ta on olnud ka Eesti Jalgpalli Liidu noorte- ja naiste A-koondise, Eesti laskesuusa- ja kahevõistluskoondiste arst ning Eesti koondise arst 2017 Euroopa noorte olümpiafestivalil.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.