Seadus ei andnud haruapteekide muutmiseks võimalust

Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov
Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov

Kui esimene seadusemuudatus nägi ette, et haruapteeke on võimalik viie aasta jooksul põhiapteekidesks ümber kujundada, siis järgnenud muudatused tegid selle võimatuks, selgitas Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov tänasel ravimikonverentsil.

2014. aasta juunis jõustus ravimiseaduse redaktsioon, mis sätestas, et haruapteeke ei tohi pidada edaspidi linnades, kus on enam kui 4000 elanikku. Muudatuse rakendumiseks tagati 5aastane üleminekuaeg, mis eelnõu seletuskirja kohaselt oli mõeldud selleks, et apteegipidaja saaks haruapteegi ümber kujundada põhiapteegiks.

Sama redaktsiooniga (2014. aasta juuni) jõustus säte, mis keelas vertikaalse integratsiooni apteegi ja hulgimüüja vahel.

2015. aasta märtsis jõustus ravimiseaduse redaktsioon, mis sätestas nn proviisoriomandi nõude.

“Sätete koosmõju tulemuseks on vigane ravimiseadus,” ütles Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juht Timo Danilov. Ta selgitas, et apteegipidajad, kes ei ole proviisorid või kes on hulgimüüjad, ei saanud ravimiametist enam tegevusluba haruapteegi ümberkujundamisel põhiapteegiks, kuigi seletuskirja kohaselt anti selleks kõigile 5 aastat aega. Seega kui uut seadusemuudatust ei tule, siis 9. juunil 2019. aastal sulgevad EAÜ liikmete haruapteegid enda uksed, sest muud võimalust pole.

Danilov märkis, et EAÜ ei ole istunud käed rüpes ja alles vahetult enne muudatuste jõustumist aktsioonidega alustanud. Tegelikkuses on aastate jooksul korduvalt kirjutanud sotsiaalministeeriumile ja riigikogu sotsiaalkomisjonile, osaletud komisjoni istungitel ja selgitatud, et on seaduses viga sees.

Lisaks on astutud ka äärmuslikumaid samme, mille näitena tõi Danilov välja 55 haruapteegi uste sulgemise pooleks päevaks ning 4000 allkirjaga kollektiivse pöördumise üle andmise riigikogule haruapteekide säilimise toetuseks. „Keegi kunagi varem pole läinud inimeste juurde ja küsinud, mida nemad arvavad. Nüüd sai selgeks, et üle 4000 inimese on haruapteekide sulgemise vastu,“ märkis Danilov.

Aktsioonide eesmärk oli Danilovi sõnul anda sõnum, et haruapteekidesse ei tohi suhtuda nii kergekäeliselt kui seda praegu tehakse. “Nende sulgemisega mitmes Eesti paigas ravimite kättesaadavus halveneb ja probleemi tuleb teadvustada,“ kinnitas Danilov. Ta tõi välja, et sulgemisele määratud haruapteekide 2017. aasta keskmine igakuine külastus oli 58 000 inimest (ei sisalda Tallinna ja Tartu andmeid). Löögi all olevad apteegid on elanike jaoks Danilovi sõnul seega olulised apteegid.

Lisaks tuleb mõelda ka suletavate haruapteekide personali peale. Kas näiteks kuus apteekrit, kes sel suvel võivad kaotada Raplas töö, leiava erialast rakendust kohapealt või kolivad ära? “Igas regioonis ei saa personal kohe uut tööd, kui haruapteek suletakse,“ märkis Danilov.

Haruapteekide piirangu tähtaja ühtlustamine omandipiirangute tähtajaga oleks mõistlik asi, mida teha, leidis ta. See oleks oluliselt väiksem halduskoormus kõigile osapooltele ja annaks kõigile hingetõmberuumi, et mõelda, kuidas minna edasi. Danilov lisas, et asjaolu, et seadusemuudatus on uuesti riigikogus lugemisel, annab lootust, et lahendu leitakse. 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.