18. aprill 2005

Ainult tellijatele

WHO hoia­tu­se jär­gi ei to­hiks lap­sed so­laa­riu­mis käia Maail­ma Ter­vi­seor­ga­ni­sat­sioon WHO hoia­tab, et so­laa­riu­mis käi­mi­ne ku­ju­tab en­dast ris­ki na­ha­vä­hi tek­keks. Al­la 18-aas­tas­tel ini­mes­tel ei soo­vi­ta­ta so­laa­riu­mi üld­se ka­su­ta­da.WHO sõ­nul on tea­da fakt, et eks­po­sit­sioon ult­ra­vio­lett­kiir­gu­se­le noo­res eas tõs­tab me­la­noo­mi­ris­ki hi­li­se­mas elus. Vii­ma­sed uu­rin­gud on näi­da­nud ka ot­sest seost so­laa­riu­mi­de ka­su­ta­mi­se ja na­ha­vä­hi tek­ki­mi­se va­hel.Igal aas­tal esi­neb maail­mas 132 000 uut ma­liig­se me­la­noo­mi juh­tu, sel­les­se ning teis­tes­se na­ha­väh­ki­des­se su­reb WHO hin­nan­gul 66 000 ini­mest. Need ar­vud on pi­de­valt tõus­nud: Nor­ras ja Root­sis on me­la­noo­mi iga-aas­ta­ne hai­ges­tu­mus vii­ma­se 45 aas­ta­ga enam kui kol­me­kor­dis­tu­nud, USAs vii­ma­se 30 aas­ta­ga ka­he­kor­dis­tu­nud. Na­ha­vä­hi le­vi­ku kii­re kas­vu pea­mis­teks põh­jus­teks pee­tak­se WHO tea­tel so­laa­riu­mi­de jär­jest laial­da­se­mat ka­su­ta­mist koos soo­vi ja moe­ga ol­la päe­vi­tu­nud.Na­ha­väh­ki hai­ges­tu­mi­ses on maail­ma eri piir­kor­da­de va­hel nä­ha enam kui 150-kord­set eri­ne­vust. Hai­ges­tu­mus on kõr­geim seal, kus ini­me­sed on he­le­dai­ma na­ha­ga ja kus päe­vi­ta­mi­ne on enim moes: Aust­raa­lia, Uus-Me­re­maa, Põh­ja-Amee­ri­ka ja Põh­ja-Eu­roo­pa rii­gid. Kol­mest vä­hist üks maail­mas on na­ha­piir­kon­na­ga seo­tud; USAs, kus na­ha­väh­ki hai­ges­tub igal aas­tal 1,1 mil­jo­nit ini­mest, ko­gu­ni ka­hest vä­hist üks.Mõ­ne­des so­laa­riu­mi­des ka­su­ta­tav ult­ra­vio­lett­kiir­gus võib ol­la mi­tu kor­da in­ten­siiv­sem kui su­vel kesk­päe­val ena­mi­kus rii­ki­des. Kor­ra­li­kult on so­laa­riu­mi­de ka­su­ta­mi­ne re­gu­lee­ri­tud vaid vä­hes­tes koh­ta­des. Bel­gias, Prant­sus­maal ja Root­sis to­hib UV-B kiir­gu­se osa so­laa­riu­mia­pa­raa­dis ol­la mak­si­maal­selt 1,5 prot­sen­ti. So­laa­riu­mi­ka­su­tus on al­la 18-aas­tas­te­le kee­la­tud vaid Prant­sus­maal ja USA Ca­li­for­nia osa­rii­gis.WHO jul­gus­tab­ki rii­ke so­laa­riu­mi­de ka­su­ta­mist ja tee­nu­se pak­ku­mist se­ni­sest pa­re­mi­ni re­gu­lee­ri­ma.   USA sai ja­gu pu­ne­tis­test, kuid jät­kab vakt­si­nee­ri­mist Pu­ne­ti­sed, mis ühe epi­dee­mia jook­sul põh­jus­ta­sid Amee­ri­ka Ühend­rii­ki­des ku­na­gi küm­neid tu­han­deid loo­te vää­ra­ren­guid ja sur­ma­sid, on rii­gist eli­mi­nee­ri­tud. Lap­si ja ra­se­dust pla­nee­ri­vaid nai­si tu­leb siis­ki vakt­si­nee­ri­da, tsi­tee­rib Reu­ters ter­vis­hoiua­met­ni­ke soo­vi­tust."Tä­nu tur­va­li­se­le ja efek­tiiv­se­le vakt­sii­ni­le ja edu­ka­te­le im­mu­ni­see­ri­misp­rog­ram­mi­de­le ei ole pu­ne­ti­sed enam ohuks ini­mes­te ter­vi­se­le," üt­les USA Hai­gus­te En­ne­ta­mi­se ja Kont­rol­li Kes­kus­te (CDC) di­rek­tor Ju­lie Ger­ber­ding pres­si­kon­ve­rent­sil Was­hing­to­nis. Saa­vu­tu­se üle uh­ke Ger­ber­ding hoia­tas, et valv­sus tu­leb siis­ki säi­li­ta­da, mui­du hak­ka­vad pu­ne­ti­sed taas le­vi­ma.CDC and­me­tel diag­noo­si­ti eel­mi­sel aas­tal pu­ne­ti­si USAs ühek­sal ju­hul, kõik olid sis­se too­dud teis­test rii­ki­dest. Ger­ber­din­gi kin­ni­tu­sel ei ole na­ka­tu­mist USAs enam vii­ma­sel ajal tä­hel­da­tud.Aas­ta­tel 1964–1965 hai­ges­tus epi­dee­mia ajal pu­ne­tis­tes­se 12,5 mil­jo­nit ini­mest ning hai­gus põh­jus­tas 20 000 kaa­sa­sün­di­nud pu­ne­tis­te sünd­roo­mi juh­tu, mil­le tõt­tu sün­dis enam kui 11 600 last kur­di­na, esi­nes 11 250 loo­te­sur­ma, 2100 vast­sün­di­nu sur­ma, 3580 sün­dis pi­me­da­na ja 1800 vaim­se alaa­ren­gu­ga, mee­nu­tas CDC oma aval­du­ses.Vakt­siin võe­ti ka­su­tu­se­le 1969. aas­tal ning CDC hin­nan­gul saa­vad prae­gu vakt­si­nee­ri­tud 93 prot­sen­ti al­la 2-aas­tas­test las­test.Vakt­si­nee­ri­mist tu­leb kind­las­ti jät­ka­ta, üt­les Ger­ber­ding, ku­na pu­ne­ti­sed või­vad mu­jalt maail­mast taas Ühend­rii­ki­des­se le­vi­da.Pan-Amee­ri­ka ter­vis­hoiuor­ga­ni­sat­sioon PA­HO ka­vat­seb sel aas­tal kõi­ki­des Amee­ri­ka rii­ki­des lä­bi viia vakt­si­nee­ri­misp­rog­ram­mi, ku­hu kuu­lub ka pu­ne­tis­te vas­ta­ne im­mu­ni­see­ri­mi­ne. 1997. aas­tal diag­noo­si­ti kon­ti­nen­dil pu­ne­ti­si 130 000 ju­hul, 2002. aas­tal oli hai­ges­tu­mi­si 8670. Meh­hi­kos oli pu­ne­tis­tes­se hai­ges­tu­mi­si kõi­ge roh­kem (3685), pea sa­ma­pal­ju oli neid ka Ve­net­suee­las 3662.  MU