USAs asuva Arizona ülikooli töörühm kasutas sügis-talvel kõhugrippi põhjustava inimese noroviiruse matkimiseks MS-2na tuntud baketeriofaage. Kuigi noroviirus on võimeline levima ka õhu kaudu, nakatab see inimesi enamasti pärast sellega saastunud pindade ja esemetega kokku puutumist limaskesti puudutades. MS-2 meenutab patogeeni nii suuruselt kui kujult ja suudab see trotsida enamikke deinfektsioonivahendeid.
Eksperimentide käigus paigutasid teadlased bakteriofaage pindadele, mida kontorihoonetes ja hooldusasutustes kõige sagedamini puudutatakse – ukselinkidele ja laudadele. Töörühm võttis seejärel kahe ja kaheksa tunni järel proove 60-100lt pinnalt, kus bakteriofaagid eluda oleks võinud, nende hulka kuulusid näiteks telefonitorud, voodiääred, lülitid, kohvikannude sangad ja töölauad. Analüüsid näitasid, et bakteriofaagide jälgi võis leida 40-60 protsendilt uurimise alla võetud pindadelt.