Perearstid küsivad patsientidelt vabatahtlikku visiiditasu

Pealinnas leidub mitmeid perearstikeskusi- kes küsivad patsientidelt ambulatoorse külastuse korral vabatahtlikku ehk sisuliselt varjatud visiiditasu. Paraku pole see seadusega kooskõlas- kirjutab ajaleht Pealinn. Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi perearst nõuda kindlustatud isikult ambulatoorse külastuse korral visiiditasu. Sellest hoolimata küsitakse patsientidelt mõnes perearstikeskuses vabatahtlikkuse alusel 10-50 krooni- kinnitades- et raha kasutatakse näiteks halduskulude tasumiseks- meditsiiniaparaatide ostmiseks- kilesusside- analüüsitopside vms soetamiseks. Perearstikeskuse Sinu Arst juhataja Anneli Kalle ütleb- et patsientidele (v.a alla 7-aastased lapsed ja pensionärid) antakse nende keskuses võimalus maksta perearsti visiidi järel tasu 35 krooni. "Kuid kui inimene ei soovi või ei saa seda raha maksta- siis probleemi sellest ei tule-" lausus ta. Tasu maksmine ei ole Kalle kinnitusel kuidagi seotud meditsiiniteenuse saamisega- arstiabi osutatakse patsiendile ettenähtud mahus ja kvaliteediga- sõltumata sellest- kas ta soovib vabatahtlikult annetada või mitte. „Kõigepealt saab inimene teenuse kätte ja kui ta on sellega rahul- võib ta soovi korral meid omaosalusega toetada-" märgib Kalle. Senikaua- kuni Eesti tervishoiusüsteem ei suuda katta perearstikeskuste tegelikke kulusid- on arstid tema sõnul sunnitud toime tulemiseks välja mõtlema alternatiivseid võimalusi.   Näiteks 2007. aasta sügisel haigekassa poolt tellitud perearstide kättesaadavuse uuringust selgus- et 4% vastanutest on pidanud perearsti vastuvõtul visiiditasu maksma.   Eesti Perearstide Selts suhtub vabatahtliku visiiditasu küsimisse taunivalt. „See pole seadusega kooskõlas- aga kuna seadus ise on veidi auklik- taandub vabatahtliku visiiditasuga seonduv pigem eetikale ja paraku esineb siin aeg-ajalt libastumisi-" ütleb seltsi juhatuse esimees Madis Tiik.   Ka abilinnapea Merike Martinson on korduvalt pealinna perearstide tähelepanu sellele juhtinud- et vabatahtliku annetuse küsimine tuleb lõpetada. Paraku pole linnal õigust perearste karistada- küll aga võib seda teha haigekassa.   Näiteks 2006. aastal esitas haigekassa trahvinõude Linnamõisa- Telliskivi ja Merelahe perearstikeskusele- kes olid teinud ühise kokkuleppe- et hakkavad patsientidelt omaosalustasu nõudma. Perearstikeskused esmalt keeldusid trahvi maksmast ja jätkasid tasu võtmist. Haigekassa tegi seejärel halduskohtule avalduse leppetrahvi väljanõudmiseks ning perearstikeskuse kohustamiseks tasu nõudmine lõpetada. Seepeale sõlmiti kompromiss- mille järgi perearstikeskused kinnitasid- et rikkusid seadust ning lõpetavad omaosalustasu võtmise ja tasuvad igaüks leppetrahvi 500 krooni.