Kõrge vererõhk on kallim kui suhkruhaigus

Kõrge vererõhk — ligi kakssada miljonit krooni aastas. Suhkruhaigus — sada kakskümmend miljonit- vähk — sadakond- psühhoosid — viiskümmend miljonit… Mida levinum haigus- seda odavam on ravi inimese kohta- kirjutas Eesti Ekspress. Kõige kallimad rohud on nende haiguste raviks- mida põevad väga vähesed inimesed. Pingereas esikohal olev pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (kopsuarterite eluohtlikult kõrge vererõhk) on mureks vaid kümnekonnal Eesti inimesel. Ka teisel kohal olev kasvuhormooni puudulikkus (kas ajukasvaja või ränga ajutrauma tagajärjel)- mis on diagnoositud mõnekümnel inimesel- nõuab sadu tuhandeid kroone — ent kui tulemuseks on mõne väikest kasvu inimese normaalpikkuseni kasvamine- on asi seda väärt. Hulgiskleroosi ravimid ei pikenda eluiga- kuid parandavad märkimisväärselt elukvaliteeti. Ravimi hind sõltub mitmest asjaolust- peamiselt sellest- kui palju on ravimitootjal kulunud raha selle väljatöötamiseks - teadus- ja arendustegevuseks - ja tootmiseks- ning ravimi enda väärtusest. Loogiline- et mida haruldasem või keerulisema geneesiga on haigus- seda kulukam on selle raviks või leevendamiseks mõeldud ravimi väljatöötamine ja turustamine. Medikamendi hind võib kujuneda kõrgeks ka siis- kui muid võimalusi haiguse leevendamiseks pole. Näiteks pärilike või ainevahetushaiguste ravimid on märkimisväärselt kallid- samuti vähiravimid. Üks maailma kasumlikumaid tööstusharusid on aga teadupärast ravimitööstus - erasektor- kellele ei saa ette kirjutada- mis hinnaga ta oma toodet müüa võib. Ent mis maksab meie viimaste aastakümnete kultushaiguse- HIV ravi? Tabelist justkui selguks- et see on odav- kõigest sada krooni inimese kohta aastas. See on ekslik mulje. Haigekassa statistika aidsiepideemia kulusid ei näita- sest epideemiate jaoks ei võeta raha nende eelarvest. Liiga kalliks läheks- nii jääksid mõnedki teised haiged ravimata. HIV-positiivsete raviraha (nagu ka teiste ennustamatute epideemiate puhul) tuleb otse riigieelarvest.