7. aprill 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Geenimutatsioonid hoiavad vererõhu madala

USA teadlaste hinnangul on kuni 100 miljonil inimesel üle maailma sellised geneetilised mutatsioonid- mis hoiavad madalana nii nende vererõhku kui ka südame- ja neeruhaiguste ning insuldi riski- vahendas Postimees Reutersit. Teadlaste avastus võib aidata luua uusi ja paremaid vererõhku alandavaid ravimeid. Samuti aitas uuring paremini mõista- kuidas neerud töötlevad soola ja reguleerivad selle kaudu vererõhku.. «Me leidsime- et sellise geenimutatsiooni omanikel on 60 protsenti madalam kõrgvererõhutõve väljakujunemise risk-» ütles Richard Lifton Connecticuti Yale’i ülikoolist.Ta lisas- et nendel inimestel on organismis olemas vererõhku alandava ravimi ekvivalent. «Me leiame- et umbes kahel protsendil kogu rahvastikust esineb vähemalt ühe geeni mutatsioon nendest kolmest — kuigi kõik uuringu käigus tuvastatud mutatsioonid on väga haruldased.» Liftoni meeskond uuris 1948. aastal algatatud südameuuringus osalejate DNAd. Teadlased keskendusid kolmele geenile- mille kohta on teada- et need põhjustavad haruldasi- ohtlikult madala vererõhuna väljenduvaid haigusi. Kõik need geenid mõjutavad seda- kuidas neerud töötlevad soola. Suurt soolatarbimist seostatakse kõrge vererõhuga- mille all kannatab hinnanguliselt tervelt miljard inimest üle maailma ning mis on omakorda peamiseks ajurabanduse- südamehaiguste ja neerupuudulikkuse põhjustajaks. Samas ei kujune kõrge vererõhk välja sugugi mitte igaühel- kes tarbib palju soola- kuna palju sõltub ka soola töötlemisest neerudes. Teadlased võtsid oma uuringu aluseks väga madala vererõhuna väljenduvaid Gitelmani ja Bartteri sündroome põhjustavad geenimutatsioonid. Kahe kõige sagedamini kasutatava vererõhuravimi sihtmärgiks on just nende geenide talitlus. Katsealuste DNAst otsiti kolme geeni- mille mutatsioonid on seotud nende haigustega. Nii selgus- et ligi kahel protsendil katsealustest oli üks nendest kolmest geenist defektiga. Gitelmani ja Bartteri sündroomide puhul on aga defektseid geene kolmest kaks. Teadlaste sõnul hoiavadki avastatud geenimutatsioonid vererõhku kontrolli all- kuid kindlasti on veel avastamata palju teisi geene- mis samuti vererõhku mõjutavad.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099