Autor: Violetta Riidas • 2. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringuga tuvastatud suitsetaja profiili järgi on suitsetaja üldjuhul Tallinna või Ida-Virumaa elanik (vastavalt 25% ja 21% suitsetajatest), mees (60%), 40-49-aastane (25%), keskharidusega (67%) ja teenib alla 3500 krooni pereliikme kohta (35%), refereeris Niquitini uuringu andmeid suitsetamisest loobumise nõustamistelefoni 126 juhatuse liige Enno Selirand.

Küsitluse tulemustest selgub, et suitsetab ligi kolmandik eestlasi, sh iga viies küsitletud naine ja 36% meestest. Suitsetamist esineb tihedamini mitte-eestlaste seas, kellest suitsetab 35% võrreldes eestlaste 25%-ga.Enim suitsetajaid elab kolmeliikmelistes, st üldjuhul ühe lapsega peres (29%), kokku on peres vähemalt üks laps enam kui 40 protsendil suitsetajatest, teatas nõustamistelefon 126.26% suitsetajaid on vanuses 18-29, 25% vanuses 40-49, 20% vanuses 30-39 ja 19% 50-59aastased. Suitsetajate seas on keskmisest oluliselt vähem üle 60aastasi, vaid 11%, võrrelduna mitte-suitsetajate 25%-ga.2/3 suitsetajatest on keskharidus, 18%-l põhiharidus ning 15%-l kõrgharidus. 2/3 suitsetajates omavad kindlat töökohta ning 27% ei tööta (pensionil, perekondlikel põhjustel kodune, töötu jne).Uuringu tulemusi kommenteerides ütles Enno Selirand, et ehmatav on naiste suur osakaal (40%) suitsetajate hulgas ja laialt levinud suitsetamine peredes, kus on alla 16-aastased lapsed. „Teadaolevalt on suitsetamisel eriti naiste tervisele suur risk, samuti võib lapsevanema suitsetamine viia suitsetamisharjumusteni lapse. Positiivne on aga see, et suitsetamisvastased kampaaniad panevad inimesi oma harjumusi ümber hindama ja ka vastavalt tegutsema. Kui organisatsioonid teeksid selle nimel rohkem koostööd, oleks tulemus ehk veelgi parem,“ lisas Selirand. Suitsetamisest loobujatel on võimalus abi ja nõu küsida nõustamistelefoni numbril 126 ja spetsiaalsetest nõustamiskabinettidest.Uuringu tulemustest selgus, et 28% suitsetajatest ei teadnud ühtegi suitsetamisest loobumise abivahendit. Nende hulgas, kes olid vahenditest teadlikud, teati kõige enam plaastrit, vähem oldi teadlikud närimiskummist.Uuringu käigus uuriti küsitletult ühtlasi ka suitsetamisest loobuma kutsuvate kampaaniate efektiivsust ning seda, kas nad on peale tubakavastaste kampaaniatega kokkupuutumist suhelnud oma suitsetajatest sõprade-tuttavatega suitsetamisest loobumise teemal. Tulemustest selgus, et seda tegi ¼ 18-74-aastastest vastanutest, sealhulgas 39% suitsetajatest. Eelkõige oli see jututeemaks 30-39aastaste suitsetajate puhul. 17% küsitletud suitsetajatest kinnitas, et kampaaniate mõjul otsustasid nad suitsetamisest loobuda või suitsetamist oluliselt vähendada.Selle aasta jaanuaris korraldatud omnibuss-uuringu käigus küsitles TNS Emor 488 Eestis elavat isikut vanuses 18-74.