Hollandi haigushüvitiste süsteem pole Eestile taskukohane

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga peab ebaotstarbekaks ideed rakendada Eestis Hollandi haigushüvitiste süsteemi, kus riiklikest hüvitistest on loobutud ja tõbised osalt tööle rakendatud, ning võrdleb seda nööbi külge pintsaku õmblemisega, kirjutas See kujund turgatas kohe meelde, kui poliitikud hakkasid rääkima töövõimetuskindlustusest, mis imerohuna tegevat lõpu töövõimetuspensionäride arvu kiirele kasvule. Veendumus, et tegemist on igati asjakohase hoiatusega, süveneb veelgi, kui Eestis räägitakse selles kontekstis nn Hollandi mudelist. Selle mudeli olemuse võib lühidalt kokku võtta kahe postulaadiga. Haigestumise korral maksab töötajale kuni kaks aastat ajutise töövõimetuse hüvitist tööandja, mitte haigekassa – kuna  töötajat pole võimalik vallandada terviseseisundi tõttu, on tööandja eluliselt huvitatud, et töötaja töövõime kiiresti taastuks ja ta tööle naaseks. Töövõime taastamiseks on loodud tõhusad ja piisavalt rahastatud rehabilitatsiooniteenused. Kuluaarivestlustes pole ei poliitikud ega ametnikud teinud saladust sellest, et Holland on jõukas riik, kelle süsteemi ülevõtmine pole Eestile ei jõu- ega ka taskukohane. Vähe sellest, meie töövõimetuskindlustuse skeemi loomise nn taustapaberis on must valgel kirjas, et eesmärk ei ole mitte kompenseerimine (töövõimetute suurem kindlustatus) ega tööandja karistamine, vaid töövõime kaotanute tagasitoomine tööturule.