Ainult tellijatele
7. august 2013
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegevuskulu on abi loomulik osa

Eelmises Ekspressis ilmunud artiklist "Suur osa annetustest kulub abi laialijagamiseks" ajendatuna avaldan ka isikliku seisukoha.Sageli eeldavad inimesed, et heategevus ongi puhtalt raha vastuvõtmine ja selle edasi andmine abivajajatele, unustatakse aga vaadata organisatsioone veidi lähemalt ja uurida nende tegutsemispõhimõtteid ja eripärasid. Nii on ka Ekspressi artiklis kõik organisatsioonid pandud ühte patta, jättes eksliku mulje, et saadud raha kulub suures osas justkui millekski muuks kui inimeste aitamiseks.On loomulik, et mõned organisatsioonid toimivadki selliselt, et võtavad raha vastu, toetavad sellega 1-2 konkreetset inimest/projekti ja mingeid tegevuskulusid sellega ei teki. Samas on organisatsioone, kes tegelevad näiteks tasuta saadud asjade jagamisega peredele või muude n-ö vahendustegevustega, sest samade asjade ostmine ja kinkimine peredele oleks tunduvalt kulukam. Kas siis see ei olegi heategevus?Naerata Ometi puhul sisaldavad tegevuskulud suures osas inimestelt tasuta saadud asjade hoiustamist ja transportimist. Meie kaudu on riideid, mööblit või muid tarbeesemeid saanud sadakond perekonda üle Eesti. Kui oleksime need asjad peredele ostnud, olnuks kulu tunduvalt suurem kui see, mis läheb asjade laiali jagamise ja hoiustamise peale.Näitena võib võrrelda kaht stsenaariumit:Oletame, et saame inimestelt 1000 eurot, et puudustes pered saaksid endale selle väärtuses riideid või muid vahendeid. Oletame nüüd, et kanname selle edasi viiele perele, igaüks saab 200 eurot ja ostab selle eest riideid.Teise stsenaariumi järgi saame selle raha eest hoiustada inimeste ja firmade annetatud korralikke riideid, neid sorteerida, teha teavitustööd inimestele, et nad meile perede jaoks riideid tooksid ja lõppkokkuvõttes kulutame selle 1000 eurot asjade hoiustamisele ja transportimisele ning viie pere asemel saame aidata näiteks kümmet, kellest kõik saavad riideid rahasse panduna näiteks 1000 euro väärtuses?Kumb on mõistlikum? Mina leian, et saadud annetuste kasutamine nii, et selle raha eest aidata võimalikult paljusid ja leian, et organisatsioone on kõige õigem vaadelda, süübides nende tegutsemispõhimõtetesse.Siiski oleme võtnud enda MTÜ-s hoiaku, et püüame suurema osa tegevuskuludest katta ettevõtlusest saadud vahenditega, ehk siis oma toodete müügist. Eelmisel aastal saime nõnda kaetud üle poole tegevuskuludest, tulevikus püüame saavutada olukorra, kus tegevuskulud kaetakse täies ulatuses ettevõtlusest teenitud rahaga.Isiklikult loodan väga, et Ekspressis ilmunud artikkel ei tekitanud inimestes vääraid arusaamu, justkui paljud organisatsioonid tegelikkuses annetajatelt saadud raha abivajajate aitamiseks ei kuluta. Leian seda, et enamik suurematest organisatsioonidest suudavad piltlikult öeldes 10 000 annetatud euro eest osutada 100 000 euro väärtuses abi.

Autor: Kuno Kompus, Violetta Riidas

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708