9. märts 2016

Eesti tervishoiu hinneteleht

Taavi Tillmann, Rahvatervise meditsiini arst-resident, University College London doktorant.
Autor: Erakogu

Veebruari lõpus tervise visioonikonverentsil paluti mul anda hinneteleht Eesti tervise olukorrale võrreldes muu maailmaga. Kõigepealt parimad hinded. E-tervis on Eestis väga hea, ehkki konkurents on siin suur ja pikalt passima ei saa jääda.

Ka genoomikale võib anda hindeks 5+, mis on Eesti suur eelis teiste ees. Patsiendid on Eestis tublid (hindeks 4) ja sama hinde annan ka arstidele. Tervishoiusüsteem üldiselt on Eestis väga efektiivne ja tubli (hindeks 4+).

Kuid tulemused inimestele on kokkuvõtvalt kasinad (hinne 3-). Keskmine eluiga on meil oluliselt madalam, kui võrrelda teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Näiteks Sloveenia mehel on kaks korda pikem pensioniiga kui Eesti mehel - 12 aastat võrreldes meie kuuega - tulenevalt peamiselt südamehaigustest. See omakorda tuleb kahest nõrkusest.

Hindega 2 hindan ma rahvatervist, terviseennetust ja riskifaktoritega tegelemist (alkohol, tubakas, toitumine). Haiguste ennetamist on Läänes teaduslikult uuritud ja praktiseeritud juba aastakümneid. Eestis on tublid kampaaniad tarbijate teavitamisega, aga tegeleme vähem keskkonna muutmisega: praegune maksu- reklaami- ja kättesaadavuse-poliitika soosib ebatervislikuma kauba tarbimist üle tervisliku ja vähendab tarbija vabadust valida tervislik kaup. Seevastu Inglismaal on toidu soolasisaldust 10. aastaga poole võrra vähendanud ja tuhandeid haigusi välditud. Lootusekiir paistab. Näiteks Reformierakonna algatatud alkoholi aktsiisitõus ning Sotsiaaldemokraatide reklaamipiirangu eelnõu on mõlemad äärmiselt efektiivsed meetmed, mille rakendamist ei tohi viivitada.

Hinde 2 panen ka tervishoiusüsteemi rahastamisele, kus oleme maha jäänud nii Ida-Euroopast kui ka Mehhikost. Mida selle nimel maksustada on valus teema, aga veelgi valusam on pea liiva alla pista. Elanikkonna vananemine süvnendab kriisi, suurendab töökoormust ja söövitab kvaliteeti. Meditsiini inimesed peavad rohkem arutama mida võiks tervise rahastamiseks maksustada. Ametnikud ja poliitikud astuvad samme alles siis kui pooldajaid on rohkem kui vastu. Võime võtta eesmärgi "Viia tervishoiukulutuste % SPKst vähemalt Euroopa keskmiseni järgmise 25. aasta jooksul". Näiteks alkoholiaktsiisi tõus 30% ja tubaka oma 50% tooks 0.8% SKPst mida suunata tervishoidu. Samuti võiks maksustada suhkrujooke ja ebatervislikke toite nagu tegi Ungari. Kuna sellised maksud kurnavad vaeseid, peab tasakaaluks kurnama rikkaid. Näiteks dividendide sotsiaalmaksustamine, kinnisvaramaks, või astmeline automaks - kõik tooks 1-2% SKPst. Automaksu vähendaks arvatavasti liiklusõnnetusi, ülekaalu ja diabeeti. Lisaks võib maksustada muid sektoreid kus ettevõtjad teenivad kasumit nõrgemate arvelt (kiirlaenufirmade maks), või keskkonna arvelt (põlevkivimaks). Kindlasti peaks sulgema maksuaugud mis võimaldavad Eesti tütarfirmadel raha "laenata" emafirmadesse välismaal, seega vältides Eesti maksukohustust. Sarnane pakett võib kergesti kahekordistada tervishoiu tulubaasi. Vaja on meedikute arutelu ja survet meedias.

Kokkuvõtteks, Eesti tervishoiusüsteem on efektiivne, aga tõsiselt alarahastatud. Võiksime juba sel aasta kokku leppima mida maksustada, et rahastust järk-järgult suurendada. Teiseks, teatud tööstusharudele on antud liiga vabad käed, teenida raha haiguste tootmisest. Alkoholi, tubakat, ebatervisliku toitu ja kõrgvererõhku saaks kõike poole võrra vähendada rakendades maksude, reklaamide ja kättesaadavuse seadusandlust. Kolmandaks, võiks keskenduda olemasolevale personaalmeditsiini tugevusele ja saada selles maailmaliidriks. Selle nimel peaks teaduse finantseerimine kahekordistuma ja lisaraha liikuma eeskätt ennetuse, ravimite ja IT uuringutesse. Valmivad personaalravimid ja patendid tooks kordades rohkem raha tagasi.

 

Ettekanne koos täiendustega arstiteadusüliõpilaste 25. tegutsemisaasta konverentsilt 20. veebruaril Tallinnas.

Autorist: Taavi Tillmann õppis Suurbritannias psühholoogiat, meditsiini ning rahvatervist. Ta on töötanud Londonis nii üld-arstina kui ka residentuuris rahvatervise meditsiini erialal. Hetkel teeb Taavi doktorikraadi UCL ülikoolis, keskendudes Ida-Euroopa terviseprobleemidele ja e-tervise andmetele. Lisaks tunneb Taavi huvi (ning tegeleb kodanikuühiskondlikult) ka laiemate tervist mõjutavate faktoritega, nagu näiteks riigisisene maksupoliitika, poliitideoloogia, rahvusvaheline poliitökonoomia ning kliima soojenemine.

Autor: Taavi Tillmann Rahvatervise meditsiini arst-resident, University College London doktorant

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708