Tervishoiu rahastamine vajab hädasti suurendamist

Tervishoiuvaldkonna töötajad ja tööandjad esitasid täna pärast riikliku lepitaja juures toimunud ümarlauda avaliku pöördumise moodustatavale valitsuskoalitsioonile ja haigekassa nõukogule.

Kvartali jooksul hospitaliseeriti ligi 52 000 inimest. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel vähenesid hospitaliseeritute, haiglast lahkunute, voodipäevade arv, hõive, käive ja keskmine ravikestus 1–3% võrreldes teise kvartaliga. Kolmanda kvartali jooksul kasvas ravikestus vaid iseseisva õendusabi vooditel ja see kasv võrreldes teise kvartaliga oli kolm protsendipunkti.

Raha pole haigekassas kunagi üle olnud. Mõõduka kitsikuse kiuste oleme aga tänaseni hakkama saanud ja tänu juhtide ning töötajate ühisele nutikusele on Eesti tervishoiusüsteem üks tõhusamaid Euroopas ja kogu maailmas.

Arstide soovitud palganumber on märksa suurem riigi pakutust ning paari aasta eest streigiga välja võideldud senine palgatõus käib töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski sõnul juba praegu haiglatele ülejõu. Vaidlus palganumbri üle on nüüd jõudnud riikliku lepitaja juurde ja neljapäeval läbirääkimised jätkuvad.

Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.