Koroonaviirus on arstitudengite elus muutnud palju. E-õpe toob kaasa nii põnevust kui ka suurt ülekoormust, kirjutab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president, Tartu Ülikooli 5. kursuse arstiteaduse üliõpilane Ann Leen Mahhov.

- Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Ann Leen Mahhov.
- Foto: Karl Oliver Tomson
Karantiinimeetmed on viinud selleni, et Tartus kohapealse auditoorse õppetöö asemel veedavad üliõpilased oma päevi erinevates Eesti nurkades kas koduseinte vahel või abistades tervishoiu- ja muid asutusi, töötades mh abiarsti, abiõe, hooldajana või mõnel muul alal. See toob kaasa põnevust, ent ka suurt lisakoormust, sest e-õpe ei tähenda seda, et õppimisele kulutatakse vähem aega kui füüsiliselt kohal käies. Huvitaval kombel on vastupidi: e-õpe võib võtta tavaõppest isegi rohkem energiat ja ressursse.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.