Karantiinimeetmed on viinud selleni, et Tartus kohapealse auditoorse õppetöö asemel veedavad üliõpilased oma päevi erinevates Eesti nurkades kas koduseinte vahel või abistades tervishoiu- ja muid asutusi, töötades mh abiarsti, abiõe, hooldajana või mõnel muul alal. See toob kaasa põnevust, ent ka suurt lisakoormust, sest e-õpe ei tähenda seda, et õppimisele kulutatakse vähem aega kui füüsiliselt kohal käies. Huvitaval kombel on vastupidi: e-õpe võib võtta tavaõppest isegi rohkem energiat ja ressursse.