Uues ulatuslikus uuringus on sotsiaalministeeriumil koostöös haigekassaga kavas isikupõhiselt mõõta inimeste tasutud omaosalust tervishoiusüsteemis. Tulemused võimaldavad tulevikus täpsemini suunata poliitikameetmeid, et aidata neid, kelle tervishoiukulud on võrreldes isiku sissetulekutega ebaproportsionaalselt suured, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp.

- Sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp.
- Foto: Rene Suurkaev
Eestis moodustasid 2018. aastal tervishoiukulud sisemajanduse koguproduktis 6,7%, sellest ligi neljandiku ehk 24,5% moodustas inimeste omaosalus, mis on viimastel aastatel suurenenud. Euroopa Liidu riikide keskmine tervishoiukulude osakaal SKP-s oli samal ajal 9,6% ja omaosaluskoormus 2018. aastal 21,6%. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tuleb kriitiliselt hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15% tervishoiukuludest, et välistada olukord, kus see põhjustab inimestele suurt rahalist koormust või osutub rahaliseks piiranguks inimesele vajamineva abi saamisel.
Seotud lood
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.