Autor: Meditsiiniuudised • 6. juuli 2022

Mikrobioota roll soole ärritussündroomi korral ja Bifidobacterium Infantis 35624 ®

11.mail 2022 veebiseminaril „Seedetrakti üla- ja alaosa funktsionaalsed häired“ rääkis Biocodexi tootejuht Kristi Sonn soole ärritussündroomi seostest mikrobiootaga, selle diagnoosimisest ja võimalikest ravilahendustest.
Soole ärritussündroom ehk IBS on varieeruva kuluga levinud krooniline haigus.
Autor: Shutterstock

Soole ärritussündroom (IBS) on varieeruva kuluga levinud krooniline haigus, millega kaasneb kõhuvalu, kõhupuhitus, gaasid, kõhukinnisus ja –lahtisus. IBSi põeb umbes 11% elanikkonnast ja tüüpiline patsient on 20-55aastane naisterahvas. Usutavasti on tegemist aladiagnoositud seisundiga, kuna paljud ei pöördu arsti poole.

Loe lisaks
Ärritatud soole sündroom on aju-soole telje häire

Sündroomi patofüsioloogia on keeruline ja praegu veel mitte täielikult teada. Võimalike riskitegurite hulka lisaks naissoole ja pigem nooremale vanusele kuuluvad stress, suitsetamine, toidutalumatus ja geneetiline eelsoodumus. Samuti võivad kahesuunalist aju-soolestiku telge mõjutada psühholoogilised tegurid, varem läbipõetud seedetrakti infektsioonid ja pikaajalised või korduvad antibiootikumide kuurid.

IBSil on märkimisväärne negatiivne mõju elukvaliteedile, kuna sümptomid võivad vallanduda ootamatult. Raskeneb igapäevaelu planeerimine, kuna on pidev vajadus tualeti läheduse järele. Sümptomite tõttu võidakse hakata sotsiaalsetest tegevustest hoiduma ja eelistama koju jäämist. Kõik see tekitab piinlikkust, frustratsiooni ning viia ärevuse ja depressioonini. Samas on keeruline saada õiget diagnoosi ja leida toimivat ravi.

IBS diagnoositakse sümptomite põhjal, mistõttu väga oluline roll on avatud küsimustega anamneesil. Diagnoosi tulemusel saab määrata IBSi subtüübi ja selle põhjal ravikäsitluse. IBS subtüübid määratakse ROOMA IV kriteeriumite alusel, mis baseeruvad põhisümptomitel.

* IBS-D kõhulahtisus

* IBS-C kõhukinnisus

* IBS-M kõhulahtisus ja –kinnisus vaheldumisi

Tänapäeval ei ole võimalik IBSi välja ravida, kuid on olemas hea sümptomite leevendamise ravi. IBSiga patsiendi käsitlus peab olema multidistsiplinaarne. Lisaks sümptomite leevendamisele preparaatidega tuleb nõustada patsienti eluviisimuutuste ja dieedi korrigeerimise osas ning rakendada ka psühholoogilist ravi.

Ravi määramisel tuleb arvesse võtta, et IBSi korral on soolestiku bifidobakterite arvukus väiksem kui tervetel inimestel.

Mikrobiootal on oluline roll

Bifidobacterium Infantis 35624 bakteritüvi, mis on eraldatud terve inimese soolestikust, vähendab puhitusi ja gaase, kõhuvalu ning kõhulahtisust ja -kinnisust.

Mikrobiootal on IBSi puhul oluline roll. Kui mikrobioota on mingil põhjusel kaotanud oma optimaalse tasakaalu, kutsutakse seda seisundit düsbioosiks. Sellisel juhul on suurenenud patogeensete bakterite hulk ja vähenenud tervist toetavate oma. Patogeensed bakterid toodavad elutegevuse käigus ühendeid, mis võivad viia soolebarjääri suurenenud läbilaskvusele, mille tulemusel võib tekkida vistseraalne ülitundlikkus, mis avaldub ebamugavustunde, valu ja soolemotoorika muutustena ehk IBSina.

Bakteritüvi Bifidobacterium Infantis 35624 on kliinilistes uuringutes näidanud IBS sümptomeid leevendavat toimet. Samuti omab see tüvi immuunmoduleerivat mõju ehk normaliseerib põletikuliste ja mittepõletikuliste tsütokiinide taseme. Bakteritüvi on välja töötatud ühes maailma juhtivas mikrobioota uurimiskeskuses, APC Mikrobioomi Instituudis Iirimaal, koostöös teadlaste, klinitsistide ja gastroenteroloogidega. Maailma Gastroenteroloogide Organisatsiooni (WGO) IBSi globaalne ravijuhis soovitab Bifidobacterium Infantis 35624 tüve kasutamist soole ärritussündroomi sümptomite leevendamiseks.

Enam kui 15 aastat uuritud Bifidobacterium Infantis 35624 bakteritüve kohta on avaldatud 50 teadusartiklit ning randomiseeritud uuringutes on näidatud kõigi IBSi sümptomite vähenemist.

Kuidas probiootikum toimib?

Sooleepiteeli üheks põhifunktsiooniks on kaitsefunktsioon, et takistada kahjulike ainete (toksiinid, kahjulikud bakterid) tungimist läbi sooleseina. Kui soole kaitsebarjääri terviklikkus väheneb, suureneb soole läbilaskvus ja võib tekkida kahjulike ainete kontrollimatu sooleseina läbimine, mis kutsub kehas esile põletikureaktsioone, infektsioone või IBSi teket.

<em >Bifidobacterium Infantis</em> 35624 bakterirakud on kollakasrohelise kihina soolevalendikus sooleepiteeli rakkudel.

Joonisel on Bifidobacterium Infantis 35624 bakterirakud kujutatud kollakasrohelise kihina soolevalendikus sooleepiteeli rakkudel. Antud tüve näol on tegemist inimpäritolu bakteritüvega. Need bakterirakud kinnituvad sooleepiteeli rakkudele, tugevdades sooleseina, moodustades sellele kaitsva ja rahustava barjääri. Väheneb patogeensete bakterite adhesiooni võimalus ja teised kahjulikud mõjud.

TASUB TEADA

SYMBIOSYS Alforex ® on apteegis müüdav preparaat, mis sisaldab Bifidobacterium Infantis 35624 bakteritüve. Ühes kapslis on pakendamise hetkel miljard (109) bakteri rakku. Uuringutes on tõestatud optimaalne efektiivne annus on 108 bakteri rakku. Alflorex’i tuleks tarvitada üks kapsel päevas sõltumata kellaajast ja söögikorrast. Sobib pikaajaliseks ja pidevaks kasutamiseks. Parima tulemuse saavutamiseks manustatakse iga päev vähemalt 4 järjestikust nädalat. Ei sisalda laktoosi, gluteeni, soja, inuliini, allergeene ega säilitusaineid, mis niigi tundlikule seedimisele võivad halvasti mõjuda ja sümptomeid esile kutsuda. Preparaat sobib ka veganitele. Kindlasti on see soovitatav FODMAP dieedi täiendamiseks, mille puhul süsivesikute elimineerimise tulemusel toimub väga järsk bifidobakterite vähenemine soolestikus .

Allikad:

ABC om IBS –Irrttabel tarm. Läkartidningen. 2018;115:EXDU, http://www.lakartidningen.se/Klinik-och-vetenskap/Medicinens-ABC/2018/03/IBS.

Altmann F., et al. Genome Analysis and Characterisation of the Exopolysaccharide Produced by Bifidobacterium longum subsp. longum 35624. Plos One 2016 Sept 22

American Gastroenterological Association. The “IBS in America” Survey. December 2015.

Bernet et al. (1993) App Environ Microbiol 59(12), 4121-4128

Canavan C, et al. The epidemiology of irritable bowel syndrome. Clin Epidemiol. 2014; 6: 71-80

Carding, et al. “Dysbiosis of the gut microbiota in disease” Microb Ecol. Health Dis.2015; 26:10.3402

Casiday RE, et al. Patients’ explanatory models for irritable bowel syndrome: symptoms and treatment more important than explaining aetiology. Fam Pract. 2009;26(1):40 47

Ducrotte P. „Pathophysiologyof FBDs and therapeutic consequences.“ Post'U(2013) 189-196

Enck P, et al. Irritable bowel syndrome. Nat Rev Dis Primers. 2016; 2: 16014. 3. IBS in America survey – Oct. 2015.

Fikree A, Byrne P. Management of functional gastrointestinal disorders. Clin Med (Lond). 2021 Jan;21(1):44-52.

Guarner et al. WGO Global Guidelines: Probiotics and Prebiotics. 2017

He et al. (2001) Microbiology & Immunology 45(3),259-262.

Konieczna P, et al. „Portrait of an immunoregulatory Bifidobacterium.“ Gut Microbes. 2012; 3(3): 261-266.

Lovell R.M., Ford A.C. (2012) „Global prevalence of, and risk factors for, irritable bowel syndrome: a meta-analysis.“ Clinical Gastroenterology & Hepatology.10: 712 21.

Martinez et al. (2013) Gut 62, 1160-1168.

O’Mahony L, et al. „Lactobacillus and Bifidobacterium in irritable bowel syndrome: symptom responses and relationship to cytokine profiles.“ Gastroenterology. 2005; 128: 541-551.

Piche et al. (2009) Gut 58, 196-201.

PubMed. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed. Search term: “Bifidobacterium infantis 35624”. AH data.

Schmulson M. and Drossman D. „What is new in ROME IV?“. J Neurogastroenterol Motil, Vol. 23 No. 2 April

Svensk Gastroenterologisk Förening, riktlinjer IBS http://svenskgastroenterologi.se/wp-content/uploads/2017/06/riktlinjer_ibs-1.pdf

Zhou et al. (2009) Pain 146, 41-46.

Whorwell PJ, et al. (2006) Am J Gastroenterol. 101(7): 1581-1590.

World Gastroenterology Organisation (WGO) Global IBS Guidelines, Sept 2015 (https://www.worldgastroenterology.org/guidelines/global-guidelines/irritable-bowel-syndrome-ibs)

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708