- ST
Patsiendikindlustuse täiendav valik: maailmas tuttav mudel on lõpuks Eestis
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.
Juhtumipõhine kindlustus katab juhtumid, mis toimusid kindlustuslepingu kehtivuse ajal – oluline on ravivea toimumise aeg, mitte nõude esitamise hetk. Näiteks, kui poliis kehtis 2024–2025 ja raviviga toimus 2025, on juhtum kaetud ka siis, kui patsient esitab selle kohta nõude alles 2030.
Nõudepõhine kindlustus katab kõik nõuded, mis esitatakse kindlustuslepingu kehtivuse ajal – tähtis on nõude esitamise aeg. Kindlustuskaitse alla kuuluvad kõik nõudepõhise kindlustuslepingu perioodil kui ka tagasiulatuval kuupäeval või peale seda toimunud ravivead. Näiteks, kui poliis kehtib perioodil 2025–2026 ja selle tagasiulatuv kuupäev oleks 1.1.2019, siis hüvitatakse kõik, alates 1.1.2019 toimunud ravivead, eeldusel et nõue esitatakse hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Kõik Northern1’i vahendusel sellel – 2025 - aastal sõlmitavad nõudepõhised lepingud saavad tagasiulatuvaks kuupäevaks uue poliisi alguskuupäeva. See kuupäev, kui esimene tagasiulatuv kuupäev, jääb fikseerituks kõigi järgnevate aastate jooksul sõlmitavate nõudepõhiste poliiside puhul – nii kujuneb püsiv ja kasvava ulatusega kaitse, mis laieneb kõikidele ravivigadele, mis on toimunud esimesest tagasiulatuvast kuupäevast alates.
Kui nõue esitatakse pärast nõudepõhise lepingu kindlustusperioodi lõppu, on tervishoiuteenuse osutaja kaitstud kas järgmise kindlustusperioodi nõudepõhise lepingu või eelmise lepingu juurde ostetud pikendatud teatamisperioodi (“saba”) kaudu.
Miks eelistatakse nõudepõhist mudelit?
Rahvusvaheliselt on nõudepõhine kindlustus muutunud eelistatuimaks lahenduseks, kuna see on paindlikum ja jätkusuutlikum kui juhtumipõhine. Viimase puhul muudab nõuete esitamise pikk aegumistähtaeg kindlustusandjatele kulude planeerimise keeruliseks. Juhtumipõhises lepingus on „saba“ ehk pikendatud teatamisperioodi maksumus iga-aastases kindlustusmakses juba sees – teenuseosutaja maksab seega igal aastal ka tulevaste, veel teadmata nõuete eest.
Nõudepõhise lepingu puhul on “saba“ tasu vaid kindel protsent ühe (1) aasta kindlustusmaksest. “Saba” hind määratakse juba ette kindlaks ja sellest teavitatakse kindlustusvõtjat enne poliisi sõlmimist.“Saba” eest tuleb tasuda ainult siis, kui seda tegelikult vaja läheb (nt tegevuse lõpetamisel, nõudepõhise poliisi lõppemisel või juhtumipõhisele poliisile üleminekul). Kui tervishoiuteenuse osutaja uuendab nõudepõhist poliisi igal aastal (sama või teise kindlustusandja juures), ei pruugi „saba“ ostmise vajadust üldse tekkida.
See tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja ei maksa igal aastal hüpoteetiliste tulevaste nõuete eest, vaid saab lisakaitse aktiveerida üksnes vajaduse korral. Tulemuseks on märkimisväärne hinnasääst iga-aastasest kindlustusmaksest ja õiglasem, tegelikele riskidele vastav hinnastamine.
Lisaks, nõudepõhine leping kohandub igal ajahetkel kehtivate, seaduses sätestatud, kindlustussummadega. Kui summasid tulevikus suurendatakse, siis nõudepõhise lepingu korral saab neid rakendada k.a. juhtumitele tagasiulatuvalt. Juhtumipõhine leping sellist tagasiulatuvat kohandamist ei võimalda ja kehtima jäävad lepingu sõlmimise hetkel kehtinud kindlustussummad.
Ajalooline pilk ravivigade kindlustamisele
Arstide vastutuse temaatika ei ole midagi uut. Juba antiikajast saadik on eeldatud, et arst vastutab oma tegude eest. Umbes 1754 eKr sätestas Hammurabi seadustik, et arst, kes teeb raske vea, peab kandma ranget karistust. Samasse mõtteliini asetub ka Hippokratese vanne, mida on läbi aegade tõlgendatud kui arsti moraalset kohustust mitte kahjustada patsienti.
Esimene dokumenteeritud ravivea kohtuasi leidis aset 1374. aastal Inglismaal juhtumis Stratton vs. Swanlond, kus arutati kirurgi vastutust. Kohtunik rõhutas selgelt, et arst peab hoolimatuse korral vastutama, kuigi antud nõue jäeti formaalsetel põhjustel rahuldamata. Ameerika Ühendriikides registreeriti esimene arstivastutuse hagijuhtum 1794. aastal – patsiendi surmaga lõppenud protseduuri eest mõisteti arstilt kahjutasu välja lesele.
19. sajandi lõpus hakkas meditsiin kiiresti arenema ja koos arstide vastutuskindluste levikuga kasvas ka kohtuasjade arv. See seos – rohkem kindlustust tähendab rohkem nõudeid – on üks põhjuseid, miks ravivigade kindlustusmaksed on ajas tõusnud ja miks paljud riigid on otsinud tasakaalustavaid lahendusi.
Hetkel kuum
20. sajand tõi kaasa nii erialase vastutuskindlustuse laienemise kui ka perioodilised kriisid. 1970. aastatel kerkisid mitmes riigis, eeskätt USA-s kindlustusmaksed väga kõrgele suurte kohtuotsuste tõttu. See ohustas arstiabi kättesaadavust, sest paljud arstid kaalusid tegevuse lõpetamist või töötamist ilma kindlustuseta. Riigid reageerisid seadusreformidega – seati mittevaralise kahju hüvitiste ülempiire, loodi patsiendifonde ning võeti kasutusele nõudepõhised poliisid, mis võimaldasid kindlustusseltsidel riske paremini juhtida ja reserve tõhusamalt planeerida.
Euroopas on mitmel pool mindud teist teed. Põhjamaades (Soome, Rootsi jt) on kasutusel mudel, kus kahjud hüvitatakse ilma süü kindlakstegemiseta ning süsteemi rahastavad ühiselt kõik tervishoiuteenuse osutajad kindlustusfondi kaudu. Ka seal on vastutuskindlustus olemas, lihtsalt kollektiivsel kujul. Enamik riike – sealhulgas nüüd ka Eesti – on siiski valinud mudeli, kus iga teenuseosutaja kannab ise vastutuskindlustuse kulud ja annab riski kindlustusele üle.
Kokkuvõtteks on ravivigade kindlustamine pika ajalooga valdkond. Eestis on 2024. aasta reform toonud meid sammu võrra lähemale rahvusvahelisele heale tavale, kus iga patsient teab, et võimaliku ravivea korral on olemas kindlustus, mis hüvitab tekkinud kahju, ja iga tervishoiuteenuse osutaja saab tegutseda kindlustuskaitse toel. Oluline on mõista, et nõudepõhine ja juhtumipõhine mudel on kaks tehnilist lahendust sama eesmärgi saavutamiseks – tagada tervishoiuteenuse osutajale kindlustuskaitse ja patsiendile hüvitis ootamatust raviveast juhtunud kahju korral.
Kontakt:
Signe Soonberg, Northern1 international insurance brokers OÜ, www.medmal.ee
Insurance broker & Co-founder & COO
TEL EST: +372 56 054 189
TEL FR: +33 770 123 654
Seotud lood
STADA missiooniks on alati olnud inimeste tervise eest hoolitsemine ning usaldusväärseks partneriks olemine. Just see on aluseks meie pingutustele, et pakkuda kättesaadavaid ja kvaliteetseid ravimeid ning toetada tervishoiusüsteeme ja tervishoiutöötajaid kogu maailmas.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele