• ST

Saaremaa investeerib 100 000 eurot tervishoiutöötajate toetuseks

Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.
Eelmisel aastal oli noorel eriarstil võimalik saada lähtetoetust 86 000 euro ulatuses brutos. Suure summa annavad kokku riigipoolne noore eriarsti toetus 30 000 eurot, Saaremaa valla toetus 20 000 eurot ning Saaremaa ettevõtjate toetus läbi Kuressaare haigla toetusfondi 36 000 eurot.
  • Eelmisel aastal oli noorel eriarstil võimalik saada lähtetoetust 86 000 euro ulatuses brutos. Suure summa annavad kokku riigipoolne noore eriarsti toetus 30 000 eurot, Saaremaa valla toetus 20 000 eurot ning Saaremaa ettevõtjate toetus läbi Kuressaare haigla toetusfondi 36 000 eurot.
  • Foto: Kuressaare Haigla SA
Kui mõte läheb Saaremaale, on esimene seos kahtlemata meri ja kadakad — elukeskkond, kus rahu ja aeg ei ole luksus, vaid igapäevane reaalsus. Saare inimesed, kanged ja vastupidavad, kuid samas üksteist märkavad ja toetavad, moodustavad kogukonna, kus iseseisvus ja koostöö käivad käsikäes.
Sellest keskkonnast ja väärtustest on kasvanud ka Saaremaa tervishoiusüsteem. See on teadlikult arendatud tervik, mida kujundavad Kuressaare Haigla ja Saaremaa vald ühiselt, et luua tervishoiutöötajale võimalus ühendada professionaalne areng ja töö, mis jätab ruumi ka elule väljaspool seda. Kaasaegne meditsiin ja hea elukeskkond ei välista siin teineteist, vaid toimivad loomulikult sümbioosis.

Põlvkonnavahetuse lävel, hirmude kiuste

Kuressaare Haigla ravijuhi dr Edward Laane sõnutsi seisab ka nende haigla silmitsi karmi reaalsusega: kohaliku arstkonna keskmine vanus on 59,2 aastat. See tähendab, et vähem kui viie aasta pärast ootab ees suur põlvkonnavahetus. „Vajadus on kriitiline – otsime nii endokrinolooge, kardiolooge kui lastepsühhiaatreid, ortodonte, füsioterapeuti jt spetsialiste,“ tõdeb dr Laane.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Noorte arstide tööle rakendumisel võivad olla probleemiks hirmud ja müüdid, et väikeses haiglas on koormus suur, erialane areng kängub ning ajaga ei käida kaasas. Dr Laane sõnutsi on tõepoolest levinud suhtumine, kus „õige“ meditsiin asub vaid regionaal- või keskhaiglates ning meditsiiniteenuseid on vaja tsentraliseerida. Just selline arusaam teeb väiksemate piirkondade jaoks spetsialistide leidmise keerulisemaks.
„Ka saarel elavad inimesed vajavad „õiget“ arstiabi. Haigla kindel prioriteet on oma arstide ja spetsialistide koolitamine nii Eesti-siseselt kui välismaal. Oleme arenguvõimaluste tagamiseks loonud Kuressaare Haigla Toetusfondi, kust on võimalik küsida toetust erialaseks täiendamiseks, näiteks rahvusvahelistel konverentsidel või kursustel osalemiseks,“ toob dr Laane välja. Lisaks võimaldab haigla töötada nii mikrokoormusega kui mitmes eri paigas, kuigi ideaalis võiks arst töötada 0,75 koormusega.

Innovatsioon ja head töötingimused

Noorte arstide jaoks on oluline ka innovatsioon ja kaasaegsed töötingimused. Kuressaare Haigla ehitab ja on renoveerinud EMO ning psühhiaatria- ja kirurgiaosakonnad. Eeldatavalt valmib 2028. aastal haigla uus kaasaegne koprus, kus saavad olema sisehaiguste osakond, päevaravi, hemodialüüs ning hambakliinik.
Ka saarel elavad inimesed vajavad „õiget“ arstiabi. Haigla kindel prioriteet on oma arstide ja spetsialistide koolitamine nii Eesti-siseselt kui välismaal. Oleme arenguvõimaluste tagamiseks loonud Kuressaare Haigla Toetusfondi, kust on võimalik küsida toetust erialaseks täiendamiseks, näiteks rahvusvahelistel konverentsidel või kursustel osalemiseks.
Kuressaare Haigla ravijuht dr Edward Laane
„Tehnilise poole pealt on haigla ostnud uue põlvkonna MRT ja soetanud kaasaegse spiromeetri, lisaks plaanime välja vahetada kompuutertomograafi, ultraheliseadme, koormustesti aparatuuri. Uurime võimalusi kasutada tehisaru kliinilises töös, et vähendada kirjutamisele ning kokkuvõtete tegemisele kuluvat aega, jättes arstidele rohkem võimalusi patsientidega suhtlemiseks,“ loetleb dr Laane.

Kopsakas stardipakett ja perekeskne tugi

Lisaks töökorralduslikule toele on olulised ka motivatsioonipaketid. Arstide puuduse leevendamiseks ja tervishoiuteenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendab Saaremaa vald mitmeid rahalisi ja mitterahalisi toetusmeetmeid.
2025. aastal oli noorel eriarstil võimalik saada lähtetoetust 86 000 euro ulatuses brutos. Suure summa annavad kokku riigipoolne noore eriarsti toetus 30 000 eurot, Saaremaa valla toetus 20 000 eurot ning Saaremaa ettevõtjate toetus läbi Kuressaare haigla toetusfondi 36 000 eurot.
Abivallavanem Laura Heinsaar rõhutab, et kohalike ettevõtjate panus on märgiline: "See näitab kogukonna ühist tahet. Ettevõtjad mõistavad, et ilma kättesaadava eriarstiabita ei ole piirkond elujõuline." 2026. aastaks on vald reserveerinud 100 000 eurot, et tagada fondi jätkusuutlikkus ka majanduslikult keerulistel aegadel.
Uurime võimalusi kasutada tehisaru kliinilises töös, et vähendada kirjutamisele ning kokkuvõtete tegemisele kuluvat aega, jättes arstidele rohkem võimalusi patsientidega suhtlemiseks.
Kuressaare Haigla ravijuht dr Edward Laane
Esimene meede on Saaremaa valla eriarsti, perearsti ja hambaravi eriarsti toetus, mille raames on aastatel 2021–2025 välja makstud 185 000 eurot. Toetust on makstud kahele günekoloogile, silmaarstile, ortopeedile, üldkirurgile, kahele perearstile, hambaravi eriarstile ja psühhiaatrile. „2026. aastal on Saaremaa valla eelarves 100 000 euro suurune toetusfond,“ toob Heinsaar välja.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teine meede on SA Kuressaare Haigla Toetusfondi ja Saaremaa valla stipendium arstitudengitele. Stipendium on suunatud Tartu Ülikooli arstiteaduse integreeritud õppe üliõpilastele ja arst-residentidele, kes paistavad silma heade õpitulemuste või teadustööga ning on valmis siduma oma uurimistöö teema või erialase praktika Saaremaal tegutseva tervishoiuasutusega. Igal aastal antakse välja kuni kaks 2500 euro suurust stipendiumi. Selline lähenemine aitab luua varajast sidet Saaremaaga ning suurendab tõenäosust, et noored spetsialistid seovad end hiljem piirkonnaga.
Kolmas meede on mitterahaline, ent ülioluline. Nimelt pakub Saaremaa vald arstidele ja nende peredele mitmekülgseid praktilisi tugimeetmeid, mis muudavad uude keskkonda sisseelamise sujuvaks ja turvaliseks.
Abivallavanema Laura Heinsaare sõnutsi lähenetakse Saaremaal perede terviktoetamisele süsteemselt: "Vaatleme pere kui tervikut – kui abikaasa ei leia rakendust või laps ei kohane uue keskkonnaga, on keeruline siia püsima jääda. Meie roll on neid takistusi ennetada ja lahendada.“
Seetõttu toetatakse lisaks arstile ka tema lähedasi, kusjuures aidatakse leida elukaaslasele töö ning lastele sobiv kooli- või lasteaiakoht, et kogu pere saaks sujuvalt uude keskkonda sisse elada. Seda tehakse koostöös kohalike ettevõtjate ja avaliku sektoriga, pakkudes personaalset nõustamist, töövahendust ning vajadusel tuge ümber- või täiendõppe leidmisel.
Vaatleme pere kui tervikut – kui abikaasa ei leia rakendust või laps ei kohane uue keskkonnaga, on keeruline siia püsima jääda. Meie roll on neid takistusi ennetada ja lahendada.
Saaremaa valla abivallavanem Laura Heinsaar
Saaremaa vald pakub kolijatele ka personaalset „Meile elama“ teenust, mis toetab peresid kogu kolimisprotsessi vältel. „Toetame vajadusel ka eluaseme leidmist, sealhulgas vallaosalusega üürimajade kaudu. Samuti anname ülevaate huvihariduse võimalustest ning aitame leida lapsele meelepärase ja sobiva ringi või tegevuse, et toetada sujuvat sisseelamist kogukonda,“ selgitab abivallavanem.

Aeg kui suurim luksus

Inglastel on ütlus: “All work and no play makes Jack a dull boy”, mis kokkuvõtlikult tähendab seda, et oluline on töö- ja eraelu tasakaal ning taastumine. Saaremaal on ka selleks väga head võimalused.
Haigla juhatuse liige Märt Kõlli selgitab, et töö- ja eraelu tasakaal on täna paljuski töötaja enda reguleerida ning paljud eelistavadki normkoormusest vähemat rakendumist. „Tegelikult poeb Saaremaa inimese hinge oma kilomeetriste liivarandade, paksude seenemetsade, Ooperipäevade glamuuriga ja kilomeetriste sügiseste piknikulaudadega. Ja mis meil veel enamat on– aeg,“ tõdeb Kõlli.
Vaba aja veetmiseks pakub Saaremaa võimalusi, mis on suurlinnas kättesaamatud või ebamõistlikult kauged. Dr Laane toob esile, et üks Eesti parimaid golfiväljakuid asub haiglast vaid viie minuti jalutuskäigu kaugusel. Lisaks on Kuressaares tennise- ja padeliväljakud, tipptasemel restoranid ja logistiliselt mugav elukorraldus, sest ummikuid siin ei tunta.
Noore arsti tagasiside. Dr Tanel Tõru, kirurg:
„Töö on nii mitmekesine ja peaaegu iga päev omamoodi eriline. Häid spetsialiste on alati vaja ja kui keegi vähegi Saaremaa peale mõtleb, siis see teeb rõõmu. Siin on kõik eluks vajalik olemas ja käe-jala juures. Ühest linna otsast teise võib ka vabalt jala käia. Kui on aga soov autoga liigelda, siis ka see on mugav, sest ummikuid ei ole.
Kuna Saaremaa elanikkond ei ole väga suur, loob see ka ühtsema kogukonna ja seeläbi turvalisema elukeskkonna. Minu jaoks on samuti suureks plussiks, et Saaremaal ei pea muretsema, et eesti keelega kuskil hätta peaksid jääma.
Lõppude lõpuks kui ikkagi Saaremaal liiga vaikseks jääb või millestki puudus tuleb, on võimalik istuda lennukisse ja 30-40-minutilise sõidu järel maanduda Tallinnas. Aga enamasti siit ära ei taha. Siin on mingi müstiline ligitõmbav aura, mida mujal pole nii tugevalt tundnud.“
Tanel Tõru kogemus peegeldab laiemat suundumust, kus Saaremaale tullakse mitte ainult töö, vaid ka elukvaliteedi pärast – oluline roll on nii tööalastel võimalustel kui ka toetaval kogukonnal.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele