rinnavähk

Nagu kõik vähkkasvajad, on ka rinnavähk geneetiline haigus, mis tähendab, et vähk tekib rakutuuma DNAs toimunud geenimuutuste ehk mutatsioonide tulemusena.

Tartu Ülikooli uurimisgrupp püüab välja töötada ravimit seda tüüpi rinnavähi vastu, millele praegu head ravivõimalust ei ole.

Laupäeval, 23. novembril esitleti heategevuslikul eesmärgil koostatud raamatut "Me armastame elu!", millest leiab neljanda staadiumi rinnavähi haigete ja nende lähedaste lood.

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgub, et 2018. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 52,8% uuringule kutsutavatest naistest ning jämesoolevähi sõeluuringul 50,1% kutsutavatest meestest ja naistest. Madalaim oli kutsutavate osalus emakakaelavähi sõeluuringul - osales 45,3% naistest.

Rinnavähi sõeluuringul osalemine on veidi suurenenud ja 2016. aastal avastati ligi viiendik uutest rinnavähijuhtidest just sõeluuringul, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Ent nii rinnavähi, emakakaelavähi kui ka jämesoolevähi sõeluuringutel osalemine võiks olla oluliselt aktiivsem – varases staadiumis avastatud vähi korral on raviprognoos parem.

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2016. aastal 8788 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4377 ja naistel 4411 vähi esmajuhtu. Aastate lõikes on vähki haigestunute arv kasvutrendis.