Järjest rohkem määratakse patsientidele antisekretoorset ravi enne esimest endoskoopiat, selgub Taani teadlaste uurimusest.
Järjest rohkem määratakse patsientideleantisekretoorset ravi enne esimest endoskoopiat,vahendab MedWire News Taani teadlaste uurimust. Edasineravimite kasutamine ei paista samutiendoskoopialeiust sõltuvat. Annmarie Lassen ja tema kolleegid Odense ülikoolikliinikumist kirjutavad ajakirjas Scandinavian Journalof Gastroenterology, et endsoskoopiline uuring onkuldstandardiks seedetrakti ülaosa sümptomitehindamisel. Protseduuri ja antisekretoorse ravi kasutamisevahelise seose täpsustamiseks hindas Lasseni meeskond27 829 patsiendi andmeid, kellel viidi protseduur läbiesmakordselt elus aastatel 1993–2002. Tulemustest selgus,et 2002. aastal oli esmakordsete seedetrakti ülaosaendoskoopiate sagedus Taanis 5,6 1000 inimesekohta. Patsientide osakaal, kes said antisekretoorsetravi enne esimest protseduuri, tõusis 1993. aasta 33protsendilt 2002. aasta 41 protsendini. Endoskoopia järgselt tõusis H2-blokaatorite japrootonpumba inhibiitorite kasutamine patsiendikohta aastas 90 defineeritud päevadoosi (DPD) võrraösofagiidi, 59 DPD võrra peptilise haavandi ja 18 DPDvõrra normaalse endoskoopialeiu puhul. Autorite teada on varasemad randomiseerituduuringud düspepsiasümptomite all kannatavatelpatsientidel näidanud, et kiiresti endoskoopiliseleuuringule saadetud patsientidel kasutatakseantisekretoorset ravi vähem. Oletus, et päevaosakondades töötavadendoskoopiakabinetid võivad antisekretoorseteravimite kasutamist vähendada, on taanlaste arvateskäesoleva uuringuga kahtluse alla seatud. "Ravimitekasutamine tõuseb protseduuri järel diagnostilisestleiust sõltumata," kirjutavad Lassen ja kolleegid. (ScandJ Gastroenterol. 2005 Jun; 40(6): 705–12)
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 22.01.2025