Ainult tellijatele
12. september 2005
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ko­ro­naar­tõ­ve en­ne­tu­ses pääs­tab roh­kem ini­me­lu­sid pri­maar­ne pre­vent­sioon

Suurb­ri­tan­nia ja Tür­gi tead­la­sed ju­hi­vad tä­he­le­pa­nu pri­maar­se pre­vent­sioo­ni ee­lis­te­le sü­da­me is­hee­mia­tõ­ve en­ne­ta­mi­ses võr­rel­des se­kun­daar­se pre­vent­sioo­ni­ga.

Suurb­ri­tan­nia ja Tür­gi tead­la­sed ju­hi­vadtä­he­le­pa­nu pri­maar­se pre­vent­sioo­ni ee­lis­te­le sü­da­meis­hee­mia­tõ­ve en­ne­ta­mi­ses võr­rel­des se­kun­daar­sepre­vent­sioo­ni­ga. Aja­kir­jas Bri­tish Me­di­cal Jour­nal aval­da­tud uu­rin­guees­mär­giks oli nä­ha, kas pri­maar­ne pre­vent­sioon võiks ol­lavõim­sam va­hend kui prae­gu ter­vis­hoiu­po­lii­ti­kasesi­ko­ha­le sea­tud se­kun­daar­ne en­ne­tus­töö. Se­kun­daar­sepre­vent­sioo­ni­ga võr­rel­des on pri­maar­se en­ne­tu­se­gavõi­ma­lik saa­vu­ta­da nel­ja­kord­ne vä­he­ne­mi­nesur­ma­juh­tu­mi­te osas, jä­rel­da­vad dr Bel­gin Unal ja te­makol­lee­gid. Ko­ro­naar­tõ­bi on küll olu­li­sim sur­ma­põh­jus are­ne­nudmaa­des, kuid su­re­mus sel­les­se on 1980nda­test aas­ta­testSuurb­ri­tan­nias ning teis­tes töös­tus­rii­ki­des vä­he­ne­nudpoo­le võr­ra, va­hen­dab võr­gu­le­he­külg In­Cir­cu­la­tion.netau­to­ri­te tä­he­le­pa­ne­kuid. Uu­rin­gu­te jär­gi on su­re­mu­sevä­he­ne­mi­se põh­ju­seks 50–75 prot­sen­di suu­ru­ses osasris­ki­fak­to­ri­te, na­gu näi­teks suit­se­ta­mi­ne,ko­les­te­roo­li­ta­se ja ve­re­rõhk, mõ­ju vä­hen­da­mi­neela­nik­kon­nas. Prae­gu­ne riik­lik po­lii­ti­ka USAs ja Suurb­ri­tan­nias onsiis­ki suu­na­tud ju­ba ko­ro­naar­tõ­be põ­de­va­tepat­sien­ti­de ris­ki­fak­to­ri­te vä­hen­da­mi­se­le. Hü­po­tee­si kont­rol­li­mi­seks, et ris­ki­fak­to­ri­tevä­hen­da­mi­ne ko­gu ela­nik­kon­nas võiks ol­la ka­su­li­kum,ana­lüü­si­sid uu­ri­jad Ing­lis­maa ja Wa­le­si kü­sit­lus­test,amet­li­kust sta­tis­ti­kast, klii­ni­lis­test au­di­ti­test jakont­rol­li­tud uu­rin­gu­test saa­dud and­meid pat­sien­ti­dear­vu, ra­vi­mi­te tar­vi­ta­mi­se, kar­dio­vas­ku­laar­se ris­kifak­to­ri­te muu­tu­mi­se ja sel­lest tu­le­ne­va su­re­mu­sevä­he­ne­mi­se koh­ta. Tu­le­mu­sed näi­ta­sid, et aja­va­he­mi­kul 1981–2000vä­he­nes su­re­mus ko­ro­naar­tõ­ves­se 25–84-aas­tas­te mees­teseas 62 prot­sen­di võr­ra ning nais­te seas 45 prot­sen­di võr­ra.Kok­ku su­ri 2000. aas­tal 68 230 pat­sien­ti vä­hem. Suit­se­ta­mi­se vä­he­ne­mi­se­ga 35 prot­sen­di võr­ra su­ri29 715 pat­sien­ti vä­hem, neist 5035 olek­sid ol­nud ju­bako­ro­naar­tõ­be põ­de­vad pat­sien­did. Üld­ko­les­te­roo­li kont­sent­rat­sioon po­pu­lat­sioo­nislan­ges 4,2 prot­sen­di võr­ra, mil­le­ga pääs­te­ti 5770ini­me­lu, kel­lest 1205 ol­nuks va­rem hai­ges­tu­nud. Kesk­mi­sed ve­re­rõ­hu­väär­tu­sed ala­ne­sid vaat­lu­sa­jajook­sul 7,7 prot­sen­ti. 5870 sur­ma hoi­ti ära ra­vi­mi­te abi­ta(520 ko­ro­naar­tõ­ve pat­sien­ti­del). 1890 ko­ro­naar­tõ­bemit­te põ­de­va pat­sien­di elu pääs­tis an­ti­hü­per­ten­siiv­nera­vi. Kok­ku 45 730 sur­ma­juh­tu­mit hoi­ti ära kol­me pea­mi­seris­ki­fak­to­ri vä­hen­da­mi­se­ga ela­nik­kon­nas, 36 625 (81%)sel­lest ter­ve­te ini­mes­te ja 8745 ko­ro­naar­tõ­vepat­sien­ti­de ar­vel. Uu­rin­gu au­to­ri­te ar­va­tes võib tu­le­mu­siet­te­vaat­li­kult ül­dis­ta­da teis­te­le­gitöös­tus­rii­ki­de­le. Ül­di­ne ko­ro­naar­tõ­veen­ne­tusst­ra­tee­gia peaks tead­las­te mee­lest ole­ma suu­na­tudpri­maar­se­le pre­vent­sioo­ni­le, eri­ti suit­se­ta­mi­sepii­ra­mi­se ning ter­vis­li­ku toi­tu­mi­se in­nus­ta­mi­selä­bi.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708