Ainult tellijatele
24. oktoober 2005
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AIRE VARJO:

Hin­ge­hoid on üld­mõis­te

Hin­ge­hoid on üld­mõis­te Hin­ge­hoid on üld­mõis­te, vä­ga lai mõis­te ja sel­leära­se­le­ta­mi­ne on ää­re­tult kee­ru­li­ne ju­ba ai­nuük­siter­mi­no­loo­gi­li­se prob­lee­mi tõt­tu. Hin­ge­hoid onusu­tea­du­se ala, sa­mas on tal eri­joo­ned ko­gu­dus­te pii­resja ins­ti­tut­sioo­ni­de pii­res, kus vas­ta­vad töö­te­gi­jadame­tis on. Ees­tis on vas­ta­valt va­lit­su­se ja Ees­ti Ki­ri­ku­teNõu­ko­gu ühis­hu­vi­de dek­la­rat­sioo­ni­le (2002) ju­ba loo­dudkap­la­naa­did sõ­ja­väe, vang­la­te ja po­lit­sei juur­de;plaa­nis on luua haig­la­te ja hoo­le­kan­dea­su­tus­te ningsa­da­ma ja len­nu­jaa­ma juur­de. Hin­ge­hoid­jaid haig­la­tes jahool­du­sa­su­tus­tes töö­tab sel­le­gi­poo­lest üle Ees­ti. Kind­las­ti on hin­ge­hoid üks krist­li­ku tee­ni­mi­sevor­me, mis laie­neb hoo­li­mi­seks ja hoo­lit­su­seks ini­me­sekui ter­vi­ku eest. Piib­lis esi­ne­vad sõ­nad ne­feš (heeb­rea) japsyche (kree­ka) on tõl­gi­tud ees­ti keel­de küll kui"hing", kuid sel­le tä­hen­dus­piir­kon­da tu­leb mõis­ta pal­juava­ra­malt kui liht­salt kit­sast osa ini­me­ses. Ini­me­neter­vi­ku­na on­gi hing, hing on ini­me­se ole­mus. Ini­me­ne onelav hing, mis teeb te­mast muust loo­du­sest kõr­ge­ma olen­di,ho­mo re­li­gio­sus'e, kes on loo­dud suh­tes­se Ju­ma­la­gaja teis­te ini­mes­te­ga. Kree­ka­keel­sest sõ­nast psyche on omater­mi­no­loo­gia väl­ja ku­jun­da­nud ka psüh­ho­loo­gia,psüh­hiaat­ria jt. Hin­ge­hoid haig­las ehk klii­ni­li­ne hin­ge­hoid? Eel­ne­vapõh­jal võib väi­ta, et hin­ge­hoiul on koh­ta kõik­jal, kuste­gel­dak­se ini­me­se­ga. Loen­da­ma­tu hulk te­raa­piaid jajär­jest pee­nem spet­sia­li­see­ru­mi­ne on ter­vi­ta­tav, kuidsa­mas see kil­lus­tab. Ja kes olek­sid lõ­puks need, kes hil­jemter­vi­ku ka ta­ga­si kok­ku pa­ne­vad? Kes te­ge­leb näi­tekssüü­me­ga, süü­tun­de­ga? Lii­ga tih­ti kuu­le­me öel­da­vat: "see po­le mi­nu ri­da"või "see ei kuu­lu mi­nu kom­pe­tent­si". Vaid samm eda­si: "po­lemi­nu asi!". Tä­na­päe­val, mil kõi­ke os­te­tak­se ja müüak­se,ring­leb ja mää­rab ra­ha ka me­dit­sii­nis jär­jest roh­kem. Ju­baarut­le­tak­se tee­mal: ra­ha- või pat­sien­di­kesk­sus? Kuiini­me­ne ra­ha ta­ha ära kaob või ai­nult va­hen­diks muu­tub, onra­ha as­tu­nud Ju­ma­la ko­ha­le. St­ress, dep­res­sioon,hoo­li­ma­tus, när­vi­li­sus, krii­sid... Maail­ma Ter­vi­seor­ga­nis­ta­sioo­ni ter­vi­see­den­du­seidee mõis­tab ini­mest ja ter­vist laie­malt – ho­list­li­kustä­hen­du­ses. Füü­si­li­se kõr­val rõ­hu­ta­tak­se just vaim­seidres­surs­se ja sot­siaal­set heao­lu; pel­galt hai­gu­sepuu­du­mi­ne po­le veel ter­vis. Ees­märk on pat­sien­ti­de jahaig­la­per­so­na­li ter­vi­se eden­da­mi­ne ja sel­leks vas­ta­vakesk­kon­na loo­mi­ne. Mit­te ai­nult ta­ga­jär­ge­de­gate­ge­le­mi­ne, vaid vas­ta­va­te hoia­ku­te ku­jun­da­mi­ne. Ter­vi­see­den­du­se idee ai­nult toe­tab hin­ge­hoiu­tööd (javas­tu­pi­di), sest hin­ge­hoid lä­he­neb ini­me­se­lein­di­vi­duaal­selt ja rõ­hu­tab hin­ge­hoid­li­ku kesk­kon­natäht­sust, et ini­me­ne (pat­sient, pat­sien­di lä­he­da­ne,haig­la töö­ta­ja) saaks tun­da en­nast väär­tus­li­ku­na. Sa­maskonk­reet­sel krist­li­kul alus­põh­jal seis­tes pa­kub see ava­ratvõi­ma­lust arut­le­da ek­sis­tent­siaal­se­tel tee­ma­del. Kas ja mil­leks on va­ja hin­ge­hoiu­koo­li­tustme­dit­sii­ni­töö­ta­ja­te­le? Ida-Tal­lin­na kesk­haig­lakoo­li­tus­kes­ku­se pa­ku­tav hin­ge­hoiu­koo­li­tus näi­teks eikät­ke ees­mär­ki te­ha kel­lest­ki pro­fes­sio­naal­nehin­ge­hoid­ja. Kau­gel sel­lest! Pi­gem on see või­ma­lussü­ve­ne­da en­das­se, püü­da mõis­ta en­nast, nä­ha en­dasväär­tus­lik­ku ning ar­mas­tust ja hoo­li­mist väärtolen­dit... Kõi­ge tähts­mad töö­va­hen­did ole­me ju meie ise! Kui me iseaga vä­si­me ja ei jak­sa, siis hak­kab mu­re­ne­ma ja mõ­ra­ne­maka kõik muu meie üm­ber – lä­hi­suh­ted, töö­suh­ted. Kui­daskeh­tes­ta­da ja väär­tus­ta­da en­nast en­da ja teis­te va­he­lemüü­re ehi­ta­ma­ta, il­ma ki­bes­tu­mi­se ja vi­ha­ta? Kust onini­me­sed lä­bi aja­loo jõu­du am­mu­ta­nud? Kus on meiejõual­li­kad? See kõik on mui­du­gi am­men­da­ma­tu tee­ma ja ükskoo­li­tus­päev ei pre­ten­dee­ri te­ge­ma imet ega and­mavas­tu­seid kõi­ki­de­le kü­si­mus­te­le. Siis­ki on see või­ma­luskü­si­da, ot­si­da, ehk mõ­ni ee­lar­va­mus kum­mu­ta­da ningtun­da ka en­nast hoi­tu­na, pu­ha­ta töö­sa­gi­nast ja hin­getõm­ma­ta. See on või­ma­lus vaa­da­ta oma iga­päe­va­toi­me­tu­sikõr­ge­malt ja nä­ha neid uu­si ava­ru­si. Hin­ga­ta, sesthin­gel­da­des ei jak­sa kaua. "Va­ban­da­ge, kes teie siis ik­ka­gi ole­te?" "Hin­ge­hoid­ja." Sel­li­ne dia­loog on pä­ris iga­päe­va­ne, järg­ne­vadreakt­sioo­nid aga hoo­pis eri­ne­vad: "Mi­da!? Är­ge teh­ke nal­ja, ma kü­si­sintõ­si­selt.""Kas mi­nu­ga on siis lood nii hal­vad?""Vä­ga meel­div. Aga kui­das see käib!?""Sel­li­ne töö­koht – liht­salt ha­rul­da­ne!" Hin­ge­hoid­ja ole­ma­so­lu haig­las ei pee­ta eri­tita­va­li­seks, suh­tu­mist on sei­nast sei­na, seal­hul­gas kaüks­kõik­sust või hoo­pis hir­mu vaim­se ma­ni­pu­lee­ri­mi­seees. Hin­ge­hoiu alu­seks on krist­lik ini­me­se­kä­sit­lus jahin­ge­hoiu aja­lu­gu on ot­se­ses seo­ses teo­loo­gia,psüh­ho­loo­gia ja psüh­ho­te­raa­pia aren­gu­ga. Hin­ge­hoid­jalon li­saks teo­loo­gi­li­se­le kõrg­ha­ri­du­se­le ole­maset­te­val­mis­tus tööks krii­sis ole­va­te ini­mes­te, kasu­ri­ja­te­ga. Hin­ge­hoid­ja ei ole psüh­ho­loog, kuid il­mapsüh­ho­loo­gia-alas­te tead­mis­te­ta ei saa ka te­ma lä­bi. Tä­na­päe­va­se hin­ge­hoiu alu­seks on li­gi­me­se­kesk­sehin­ge­hoiu mu­del, mil­le läh­te­ko­had on klien­di­kesk­seste­raa­pias. Ak­tuaal­sed ja are­ne­mas on nar­ra­tiiv­sedteoo­riad ehk ko­gu­dus­lik-kon­teks­tuaal­sed pa­ra­dig­madhin­ge­hoiu­töös. Hin­ge­hoid­ja ei pea ole­ma or­di­nee­ri­tudvai­mu­lik, kuid te­ma ko­hu­seks on va­ja­du­sel ar­mu­laua,ris­ti­mi­se jt ki­rik­li­ke ta­li­tus­te kor­ral­da­mi­ne,pal­vus­te lä­bi­vii­mi­ne. Olu­li­ne osa on in­di­vi­duaal­se­tel hin­ge­hoid­li­kelvest­lus­tel, mil­les ena­mas­ti ei jää puu­du­ta­ma­ta nnek­sis­tent­siaal­sed kü­si­mu­sed elu mõt­test, sur­ma­hir­must,süü­tun­dest, Ju­ma­last… Hin­ge­hoid­ja püüab ai­da­ta ini­me­selmit­te jää­da ta­ker­du­ma kü­si­mus­se "MIKS?", vaid lei­da teidning või­ma­lu­si, KUI­DAS saab sel­lest olu­kor­rast eda­si.Hin­ge­hoiu­töö ei ole ot­se­ne ki­ri­ku mis­jo­ni­töö, kuidhin­ge­hoid­ja isik­lik usk ar­mas­ta­vas­se Ju­ma­las­se on­gipal­ju­de­le rõõ­mu­sõ­nu­miks ja jul­gus­ta­jaks. Sa­ge­li tun­ne­vad ela­ta­nud ja/või hai­ged ini­me­seden­nast mõt­te­tu­te­na, kes ai­nult teis­te­le tü­liks on. Ise­gikui hoo­li­vad lä­he­da­sed on ole­mas, ahis­tab ühis­kon­nasval­dav hoiak, mis väär­tus­tab kit­salt noo­rust, edu­kust jamu­re­tust. Kan­na­tu­sed ja mu­red olek­sid na­gupa­to­loo­gi­li­sed, surm kõi­ge lõ­pe­ta­ja ja la­hu­ta­ja. Sa­mas ei saa haig­las­se sat­tu­nud kõr­ges eas ini­me­sedkui­da­gi möö­da mõt­test, et aeg hak­kab ot­sa saa­ma. Niimõ­ni­gi pat­sient on ol­nud vä­ga tä­nu­lik, et on leid­nudhin­ge­hoid­jas ini­me­se, kel­le­ga saab rää­ki­da nen­delpal­ju­sid hir­mu­ta­va­tel ja koh­me­tuks te­ge­va­tel tee­ma­del.Olen koh­tu­nud ka ini­mes­te­ga, kes ter­vi­se tõt­tu on jää­nudaas­ta­teks ee­ma­le ki­ri­kust ning haig­las vii­bi­mi­se ajal ontaas saa­nud üle pi­ka aja osa pal­vest, ar­mu­lauast, ko­ge­nudosa­dust. Nälg vai­mu­li­ku toi­du jä­re­le on suu­rem kuita­va­li­selt ar­va­ta osa­tak­se. Hin­ge­hoid­ja on ole­mas nii pat­sien­ti­de, nen­delä­he­das­te kui ka haig­la per­so­na­li jaoks. Töö­puu­dust eiole, pi­gem mu­re, et ei jõua kõi­ki­de abi­va­ja­ja­te­ni egaja­gu ka ae­ga kõi­ki­de mõ­te­te el­lu­vii­mi­seks. Hin­ge­hoid­jatöö on ras­ke ja pal­ju en­dast an­dev, kuid ka ilus ja rõõm­sa­tehet­ke­de­ga täi­de­tud: pal­vu­sed lau­lu­de­ga suu­re­ma­telpü­ha­del ko­gu haig­la­le, väik­se­mas rin­gis koo­so­le­mi­sedpa­la­tis või puh­ke­toas, muu­si­ka kuu­la­mi­ne, joo­nis­ta­mi­nete­ge­vus­ruu­mi­des... Unus­ta­ma­tuid mo­men­te on ol­nud su­ri­ja­te­ga. Kui näenini­me­se sil­mis tä­nu ja rõõ­mu, mis on tul­nud paa­ni­ka jaahas­tu­se ase­me­le, siis po­le sõ­nu va­ja­gi. Hin­ge­hoiu­töö on täis suurt vas­tu­tust Ju­ma­la ees. Se­datööd õpi­tak­se te­gut­se­des, olu­kor­di la­hen­da­des japal­ve­ta­des. Suu­red teo­ree­ti­li­sed tead­mi­sed isee­ne­sestei ai­ta, kui need po­le ra­ken­da­tud ar­mas­tu­se tee­nis­tus­se,mis an­nab jul­gu­se ol­la liht­salt ini­me­ne, kes hoo­lib. Va­hel on kurb kuul­da pat­sien­dilt kü­si­must: "Kuu­le, miks sa mi­nu­ga nii lah­kelt rää­gid?" või "Kas sultões­ti on mi­nu jaoks ae­ga?". Ku­hu me ome­ti küll kii­rus­ta­me,kui ise­gi liht­sa het­ke­li­se tä­he­le­pa­nu eest ol­lak­seval­mis ülis­ta­ma tae­va­ni ja ni­me­ta­ma ing­liks? Ar­van, et igas pat­sien­dis tu­leb nä­ha eel­kõi­geväär­tus­lik­ku ini­mest, mit­te ai­nult ob­jek­ti või diag­noo­si.Ol­gu te­gu mis ta­hes hai­gu­se­ga – ehe­dast inim­li­kulä­he­du­se kee­lest saab igaüks aru! Kõik me po­lehin­ge­hoid­jad, kuid hin­ge­hoid­lik lä­he­ne­mi­ne tei­se­leini­me­se­le ja vas­tav hoiak on igaü­he­le va­ja­li­kud.Ühel õh­tul en­ne ma­ga­ma­jää­mist üt­les mu kol­meaas­ta­netü­tar: "Em­me, kui sa hom­me töö­le lä­hed, siis hoo­lit­se nen­deva­na­de ini­mes­te eest!" Ül­la­tu­des uu­ri­sin eda­si: "Kui­das ma se­da peak­sinte­ge­ma?" Vas­tus tu­li rut­tu: "Mi­ne ja rõõ­mus­ta neid!" Ar­van, et kõik võik­sid hom­mi­ku­ti töö­le min­na mõt­te­ga,et ke­da­gi rõõ­mus­ta­da. Liht­salt ja inim­li­kult.  AIRE VARJOIda-Tal­lin­na kesk­haig­la hin­ge­hoid­ja, teo­loog

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708