24. oktoober 2005
Ainult tellijatele

AIRE VARJO:

Hin­ge­hoid on üld­mõis­te

Hin­ge­hoid on üld­mõis­te Hin­ge­hoid on üld­mõis­te, vä­ga lai mõis­te ja sel­leära­se­le­ta­mi­ne on ää­re­tult kee­ru­li­ne ju­ba ai­nuük­siter­mi­no­loo­gi­li­se prob­lee­mi tõt­tu. Hin­ge­hoid onusu­tea­du­se ala, sa­mas on tal eri­joo­ned ko­gu­dus­te pii­resja ins­ti­tut­sioo­ni­de pii­res, kus vas­ta­vad töö­te­gi­jadame­tis on. Ees­tis on vas­ta­valt va­lit­su­se ja Ees­ti Ki­ri­ku­teNõu­ko­gu ühis­hu­vi­de dek­la­rat­sioo­ni­le (2002) ju­ba loo­dudkap­la­naa­did sõ­ja­väe, vang­la­te ja po­lit­sei juur­de;plaa­nis on luua haig­la­te ja hoo­le­kan­dea­su­tus­te ningsa­da­ma ja len­nu­jaa­ma juur­de. Hin­ge­hoid­jaid haig­la­tes jahool­du­sa­su­tus­tes töö­tab sel­le­gi­poo­lest üle Ees­ti. Kind­las­ti on hin­ge­hoid üks krist­li­ku tee­ni­mi­sevor­me, mis laie­neb hoo­li­mi­seks ja hoo­lit­su­seks ini­me­sekui ter­vi­ku eest. Piib­lis esi­ne­vad sõ­nad ne­feš (heeb­rea) japsyche (kree­ka) on tõl­gi­tud ees­ti keel­de küll kui"hing", kuid sel­le tä­hen­dus­piir­kon­da tu­leb mõis­ta pal­juava­ra­malt kui liht­salt kit­sast osa ini­me­ses. Ini­me­neter­vi­ku­na on­gi hing, hing on ini­me­se ole­mus. Ini­me­ne onelav hing, mis teeb te­mast muust loo­du­sest kõr­ge­ma olen­di,ho­mo re­li­gio­sus'e, kes on loo­dud suh­tes­se Ju­ma­la­gaja teis­te ini­mes­te­ga. Kree­ka­keel­sest sõ­nast psyche on omater­mi­no­loo­gia väl­ja ku­jun­da­nud ka psüh­ho­loo­gia,psüh­hiaat­ria jt. Hin­ge­hoid haig­las ehk klii­ni­li­ne hin­ge­hoid? Eel­ne­vapõh­jal võib väi­ta, et hin­ge­hoiul on koh­ta kõik­jal, kuste­gel­dak­se ini­me­se­ga. Loen­da­ma­tu hulk te­raa­piaid jajär­jest pee­nem spet­sia­li­see­ru­mi­ne on ter­vi­ta­tav, kuidsa­mas see kil­lus­tab. Ja kes olek­sid lõ­puks need, kes hil­jemter­vi­ku ka ta­ga­si kok­ku pa­ne­vad? Kes te­ge­leb näi­tekssüü­me­ga, süü­tun­de­ga? Lii­ga tih­ti kuu­le­me öel­da­vat: "see po­le mi­nu ri­da"või "see ei kuu­lu mi­nu kom­pe­tent­si". Vaid samm eda­si: "po­lemi­nu asi!". Tä­na­päe­val, mil kõi­ke os­te­tak­se ja müüak­se,ring­leb ja mää­rab ra­ha ka me­dit­sii­nis jär­jest roh­kem. Ju­baarut­le­tak­se tee­mal: ra­ha- või pat­sien­di­kesk­sus? Kuiini­me­ne ra­ha ta­ha ära kaob või ai­nult va­hen­diks muu­tub, onra­ha as­tu­nud Ju­ma­la ko­ha­le. St­ress, dep­res­sioon,hoo­li­ma­tus, när­vi­li­sus, krii­sid... Maail­ma Ter­vi­seor­ga­nis­ta­sioo­ni ter­vi­see­den­du­seidee mõis­tab ini­mest ja ter­vist laie­malt – ho­list­li­kustä­hen­du­ses. Füü­si­li­se kõr­val rõ­hu­ta­tak­se just vaim­seidres­surs­se ja sot­siaal­set heao­lu; pel­galt hai­gu­sepuu­du­mi­ne po­le veel ter­vis. Ees­märk on pat­sien­ti­de jahaig­la­per­so­na­li ter­vi­se eden­da­mi­ne ja sel­leks vas­ta­vakesk­kon­na loo­mi­ne. Mit­te ai­nult ta­ga­jär­ge­de­gate­ge­le­mi­ne, vaid vas­ta­va­te hoia­ku­te ku­jun­da­mi­ne. Ter­vi­see­den­du­se idee ai­nult toe­tab hin­ge­hoiu­tööd (javas­tu­pi­di), sest hin­ge­hoid lä­he­neb ini­me­se­lein­di­vi­duaal­selt ja rõ­hu­tab hin­ge­hoid­li­ku kesk­kon­natäht­sust, et ini­me­ne (pat­sient, pat­sien­di lä­he­da­ne,haig­la töö­ta­ja) saaks tun­da en­nast väär­tus­li­ku­na. Sa­maskonk­reet­sel krist­li­kul alus­põh­jal seis­tes pa­kub see ava­ratvõi­ma­lust arut­le­da ek­sis­tent­siaal­se­tel tee­ma­del. Kas ja mil­leks on va­ja hin­ge­hoiu­koo­li­tustme­dit­sii­ni­töö­ta­ja­te­le? Ida-Tal­lin­na kesk­haig­lakoo­li­tus­kes­ku­se pa­ku­tav hin­ge­hoiu­koo­li­tus näi­teks eikät­ke ees­mär­ki te­ha kel­lest­ki pro­fes­sio­naal­nehin­ge­hoid­ja. Kau­gel sel­lest! Pi­gem on see või­ma­lussü­ve­ne­da en­das­se, püü­da mõis­ta en­nast, nä­ha en­dasväär­tus­lik­ku ning ar­mas­tust ja hoo­li­mist väärtolen­dit... Kõi­ge tähts­mad töö­va­hen­did ole­me ju meie ise! Kui me iseaga vä­si­me ja ei jak­sa, siis hak­kab mu­re­ne­ma ja mõ­ra­ne­maka kõik muu meie üm­ber – lä­hi­suh­ted, töö­suh­ted. Kui­daskeh­tes­ta­da ja väär­tus­ta­da en­nast en­da ja teis­te va­he­lemüü­re ehi­ta­ma­ta, il­ma ki­bes­tu­mi­se ja vi­ha­ta? Kust onini­me­sed lä­bi aja­loo jõu­du am­mu­ta­nud? Kus on meiejõual­li­kad? See kõik on mui­du­gi am­men­da­ma­tu tee­ma ja ükskoo­li­tus­päev ei pre­ten­dee­ri te­ge­ma imet ega and­mavas­tu­seid kõi­ki­de­le kü­si­mus­te­le. Siis­ki on see või­ma­luskü­si­da, ot­si­da, ehk mõ­ni ee­lar­va­mus kum­mu­ta­da ningtun­da ka en­nast hoi­tu­na, pu­ha­ta töö­sa­gi­nast ja hin­getõm­ma­ta. See on või­ma­lus vaa­da­ta oma iga­päe­va­toi­me­tu­sikõr­ge­malt ja nä­ha neid uu­si ava­ru­si. Hin­ga­ta, sesthin­gel­da­des ei jak­sa kaua. "Va­ban­da­ge, kes teie siis ik­ka­gi ole­te?" "Hin­ge­hoid­ja." Sel­li­ne dia­loog on pä­ris iga­päe­va­ne, järg­ne­vadreakt­sioo­nid aga hoo­pis eri­ne­vad: "Mi­da!? Är­ge teh­ke nal­ja, ma kü­si­sintõ­si­selt.""Kas mi­nu­ga on siis lood nii hal­vad?""Vä­ga meel­div. Aga kui­das see käib!?""Sel­li­ne töö­koht – liht­salt ha­rul­da­ne!" Hin­ge­hoid­ja ole­ma­so­lu haig­las ei pee­ta eri­tita­va­li­seks, suh­tu­mist on sei­nast sei­na, seal­hul­gas kaüks­kõik­sust või hoo­pis hir­mu vaim­se ma­ni­pu­lee­ri­mi­seees. Hin­ge­hoiu alu­seks on krist­lik ini­me­se­kä­sit­lus jahin­ge­hoiu aja­lu­gu on ot­se­ses seo­ses teo­loo­gia,psüh­ho­loo­gia ja psüh­ho­te­raa­pia aren­gu­ga. Hin­ge­hoid­jalon li­saks teo­loo­gi­li­se­le kõrg­ha­ri­du­se­le ole­maset­te­val­mis­tus tööks krii­sis ole­va­te ini­mes­te, kasu­ri­ja­te­ga. Hin­ge­hoid­ja ei ole psüh­ho­loog, kuid il­mapsüh­ho­loo­gia-alas­te tead­mis­te­ta ei saa ka te­ma lä­bi. Tä­na­päe­va­se hin­ge­hoiu alu­seks on li­gi­me­se­kesk­sehin­ge­hoiu mu­del, mil­le läh­te­ko­had on klien­di­kesk­seste­raa­pias. Ak­tuaal­sed ja are­ne­mas on nar­ra­tiiv­sedteoo­riad ehk ko­gu­dus­lik-kon­teks­tuaal­sed pa­ra­dig­madhin­ge­hoiu­töös. Hin­ge­hoid­ja ei pea ole­ma or­di­nee­ri­tudvai­mu­lik, kuid te­ma ko­hu­seks on va­ja­du­sel ar­mu­laua,ris­ti­mi­se jt ki­rik­li­ke ta­li­tus­te kor­ral­da­mi­ne,pal­vus­te lä­bi­vii­mi­ne. Olu­li­ne osa on in­di­vi­duaal­se­tel hin­ge­hoid­li­kelvest­lus­tel, mil­les ena­mas­ti ei jää puu­du­ta­ma­ta nnek­sis­tent­siaal­sed kü­si­mu­sed elu mõt­test, sur­ma­hir­must,süü­tun­dest, Ju­ma­last… Hin­ge­hoid­ja püüab ai­da­ta ini­me­selmit­te jää­da ta­ker­du­ma kü­si­mus­se "MIKS?", vaid lei­da teidning või­ma­lu­si, KUI­DAS saab sel­lest olu­kor­rast eda­si.Hin­ge­hoiu­töö ei ole ot­se­ne ki­ri­ku mis­jo­ni­töö, kuidhin­ge­hoid­ja isik­lik usk ar­mas­ta­vas­se Ju­ma­las­se on­gipal­ju­de­le rõõ­mu­sõ­nu­miks ja jul­gus­ta­jaks. Sa­ge­li tun­ne­vad ela­ta­nud ja/või hai­ged ini­me­seden­nast mõt­te­tu­te­na, kes ai­nult teis­te­le tü­liks on. Ise­gikui hoo­li­vad lä­he­da­sed on ole­mas, ahis­tab ühis­kon­nasval­dav hoiak, mis väär­tus­tab kit­salt noo­rust, edu­kust jamu­re­tust. Kan­na­tu­sed ja mu­red olek­sid na­gupa­to­loo­gi­li­sed, surm kõi­ge lõ­pe­ta­ja ja la­hu­ta­ja. Sa­mas ei saa haig­las­se sat­tu­nud kõr­ges eas ini­me­sedkui­da­gi möö­da mõt­test, et aeg hak­kab ot­sa saa­ma. Niimõ­ni­gi pat­sient on ol­nud vä­ga tä­nu­lik, et on leid­nudhin­ge­hoid­jas ini­me­se, kel­le­ga saab rää­ki­da nen­delpal­ju­sid hir­mu­ta­va­tel ja koh­me­tuks te­ge­va­tel tee­ma­del.Olen koh­tu­nud ka ini­mes­te­ga, kes ter­vi­se tõt­tu on jää­nudaas­ta­teks ee­ma­le ki­ri­kust ning haig­las vii­bi­mi­se ajal ontaas saa­nud üle pi­ka aja osa pal­vest, ar­mu­lauast, ko­ge­nudosa­dust. Nälg vai­mu­li­ku toi­du jä­re­le on suu­rem kuita­va­li­selt ar­va­ta osa­tak­se. Hin­ge­hoid­ja on ole­mas nii pat­sien­ti­de, nen­delä­he­das­te kui ka haig­la per­so­na­li jaoks. Töö­puu­dust eiole, pi­gem mu­re, et ei jõua kõi­ki­de abi­va­ja­ja­te­ni egaja­gu ka ae­ga kõi­ki­de mõ­te­te el­lu­vii­mi­seks. Hin­ge­hoid­jatöö on ras­ke ja pal­ju en­dast an­dev, kuid ka ilus ja rõõm­sa­tehet­ke­de­ga täi­de­tud: pal­vu­sed lau­lu­de­ga suu­re­ma­telpü­ha­del ko­gu haig­la­le, väik­se­mas rin­gis koo­so­le­mi­sedpa­la­tis või puh­ke­toas, muu­si­ka kuu­la­mi­ne, joo­nis­ta­mi­nete­ge­vus­ruu­mi­des... Unus­ta­ma­tuid mo­men­te on ol­nud su­ri­ja­te­ga. Kui näenini­me­se sil­mis tä­nu ja rõõ­mu, mis on tul­nud paa­ni­ka jaahas­tu­se ase­me­le, siis po­le sõ­nu va­ja­gi. Hin­ge­hoiu­töö on täis suurt vas­tu­tust Ju­ma­la ees. Se­datööd õpi­tak­se te­gut­se­des, olu­kor­di la­hen­da­des japal­ve­ta­des. Suu­red teo­ree­ti­li­sed tead­mi­sed isee­ne­sestei ai­ta, kui need po­le ra­ken­da­tud ar­mas­tu­se tee­nis­tus­se,mis an­nab jul­gu­se ol­la liht­salt ini­me­ne, kes hoo­lib. Va­hel on kurb kuul­da pat­sien­dilt kü­si­must: "Kuu­le, miks sa mi­nu­ga nii lah­kelt rää­gid?" või "Kas sultões­ti on mi­nu jaoks ae­ga?". Ku­hu me ome­ti küll kii­rus­ta­me,kui ise­gi liht­sa het­ke­li­se tä­he­le­pa­nu eest ol­lak­seval­mis ülis­ta­ma tae­va­ni ja ni­me­ta­ma ing­liks? Ar­van, et igas pat­sien­dis tu­leb nä­ha eel­kõi­geväär­tus­lik­ku ini­mest, mit­te ai­nult ob­jek­ti või diag­noo­si.Ol­gu te­gu mis ta­hes hai­gu­se­ga – ehe­dast inim­li­kulä­he­du­se kee­lest saab igaüks aru! Kõik me po­lehin­ge­hoid­jad, kuid hin­ge­hoid­lik lä­he­ne­mi­ne tei­se­leini­me­se­le ja vas­tav hoiak on igaü­he­le va­ja­li­kud.Ühel õh­tul en­ne ma­ga­ma­jää­mist üt­les mu kol­meaas­ta­netü­tar: "Em­me, kui sa hom­me töö­le lä­hed, siis hoo­lit­se nen­deva­na­de ini­mes­te eest!" Ül­la­tu­des uu­ri­sin eda­si: "Kui­das ma se­da peak­sinte­ge­ma?" Vas­tus tu­li rut­tu: "Mi­ne ja rõõ­mus­ta neid!" Ar­van, et kõik võik­sid hom­mi­ku­ti töö­le min­na mõt­te­ga,et ke­da­gi rõõ­mus­ta­da. Liht­salt ja inim­li­kult.  AIRE VARJOIda-Tal­lin­na kesk­haig­la hin­ge­hoid­ja, teo­loog

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708