13. märts 2006
Ainult tellijatele

Tead­la­sed uu­ri­sid sü­da­mein­fark­ti ris­ki mu­nan­di­vä­hist ra­vi­tud mees­tel

Mu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­tel on ta­va­pä­ra­sest mõõ­du­kalt kõr­gem risk müo­kar­diin­fark­ti tek­ki­mi­seks, selgus Hol­lan­di tead­las­te uu­rin­gust. Seos keh­tib vaid siis, kui kas­va­ja näol on te­ge­mist mit­te-se­mi­noo­mi­ga.

Mu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­tel on ta­va­pä­ra­sest mõõ­du­kaltkõr­gem risk müo­kar­diin­fark­ti tek­ki­mi­seks, tut­vus­tabReu­ters Health Hol­lan­di tead­las­te vas­ta­vat uu­rin­gut. Seoskeh­tib vaid siis, kui kas­va­ja näol on te­ge­mistmit­te-se­mi­noo­mi­ga. Ams­ter­da­mis asu­va Hol­lan­di Vä­hiins­ti­tuu­di eks­pertdr Flo­ra E. van Leeu­wen uu­ris oma kaas­töö­ta­ja­te­gaaas­ta­tel 1965–1995 mu­nan­di­vä­hi tõt­tu ra­vi saa­nud 2512ini­me­se pi­kaa­ja­list sü­da­me­ris­ki. Uu­rin­gu tu­le­mu­sedaval­da­ti aja­kir­jas Jour­nal of Cli­ni­cal On­co­lo­gy. Kesk­mi­selt 18,4-aas­ta­se jäl­gi­mis­pe­rioo­di jook­sullei­dis aset 694 kar­dio­vas­ku­laar­se hai­ges­tu­mi­se juh­tu,mil­lest 141 olid äge­dad müo­kar­diin­fark­tid ja 150rin­naan­gii­ni epi­soo­did. 10 000 ini­maas­ta koh­ta esi­nesuu­rin­gug­ru­pis 14 hai­ges­tu­mist roh­kem, ül­di­nestan­dar­di­tud hai­ges­tu­mis­kor­da­ja kar­dio­vas­ku­laar­se­tehai­gus­te pu­hul oli 1,17. Stan­dar­di­tud hai­ges­tu­mis­kor­da­ja müo­kar­diin­fark­tioli olu­li­selt kõr­gem noo­re­ma­te kui 45-aas­tas­temit­te-se­mi­noo­mi põ­de­nu­te seas ja ka va­nu­ses 45–54eluaas­tat (vas­ta­valt 2,06 ja 1,86). Sü­da­me­li­ha­sein­fark­ti risk tõu­sis olu­li­selt – 3,7kor­da – ka kesk­sei­nan­di kii­ri­ta­mi­se kor­ral võr­rel­deski­rur­gi­li­se prot­se­duu­ri­ga. Ke­mo­te­raa­pia eri­ne­va­tepre­pa­raa­ti­de­ga tõs­tis sa­mu­ti müo­kar­diin­fark­ti võiül­di­se sü­da­me­hai­ges­tu­mi­se oh­tu. Sel­le koh­ta, miks sel­li­ses po­pu­lat­sioo­nis onsü­da­mein­fark­ti risk tõus­nud, on au­to­ri­te sõ­nul väl­japa­ku­tud eri­ne­vaid teoo­riaid. Van Leeu­wen kir­ju­tab, etmu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­te seas on lei­tud klas­si­ka­lis­tesü­da­me­ris­ki te­gu­ri­te sa­ge­da­sem esi­ne­mi­ne pä­rastke­mo­te­raa­piat. Au­to­rid tea­ta­sid veel, et kesk­mi­selt seit­se aas­tatpä­rast ke­mo­te­raa­piat on pat­sien­ti­del kir­jel­da­tuden­do­tee­li düs­funkt­sioo­ni­le ja ate­rosk­le­roo­sitek­ki­mi­se­le vii­ta­vaid mär­ke: mik­roal­bu­mi­nuu­ria,fib­ri­no­lüü­si häi­ru­mi­ne ja põ­le­ti­ku­näi­ta­ja­te tõus.(J Clin On­col 2006; 24:467–475)

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708