• 14.03.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tead­la­sed uu­ri­sid sü­da­mein­fark­ti ris­ki mu­nan­di­vä­hist ra­vi­tud mees­tel

Mu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­tel on ta­va­pä­ra­sest mõõ­du­kalt kõr­gem risk müo­kar­diin­fark­ti tek­ki­mi­seks, selgus Hol­lan­di tead­las­te uu­rin­gust. Seos keh­tib vaid siis, kui kas­va­ja näol on te­ge­mist mit­te-se­mi­noo­mi­ga.
Mu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­tel on ta­va­pä­ra­sest mõõ­du­kaltkõr­gem risk müo­kar­diin­fark­ti tek­ki­mi­seks, tut­vus­tabReu­ters Health Hol­lan­di tead­las­te vas­ta­vat uu­rin­gut. Seoskeh­tib vaid siis, kui kas­va­ja näol on te­ge­mistmit­te-se­mi­noo­mi­ga. Ams­ter­da­mis asu­va Hol­lan­di Vä­hiins­ti­tuu­di eks­pertdr Flo­ra E. van Leeu­wen uu­ris oma kaas­töö­ta­ja­te­gaaas­ta­tel 1965–1995 mu­nan­di­vä­hi tõt­tu ra­vi saa­nud 2512ini­me­se pi­kaa­ja­list sü­da­me­ris­ki. Uu­rin­gu tu­le­mu­sedaval­da­ti aja­kir­jas Jour­nal of Cli­ni­cal On­co­lo­gy. Kesk­mi­selt 18,4-aas­ta­se jäl­gi­mis­pe­rioo­di jook­sullei­dis aset 694 kar­dio­vas­ku­laar­se hai­ges­tu­mi­se juh­tu,mil­lest 141 olid äge­dad müo­kar­diin­fark­tid ja 150rin­naan­gii­ni epi­soo­did. 10 000 ini­maas­ta koh­ta esi­nesuu­rin­gug­ru­pis 14 hai­ges­tu­mist roh­kem, ül­di­nestan­dar­di­tud hai­ges­tu­mis­kor­da­ja kar­dio­vas­ku­laar­se­tehai­gus­te pu­hul oli 1,17. Stan­dar­di­tud hai­ges­tu­mis­kor­da­ja müo­kar­diin­fark­tioli olu­li­selt kõr­gem noo­re­ma­te kui 45-aas­tas­temit­te-se­mi­noo­mi põ­de­nu­te seas ja ka va­nu­ses 45–54eluaas­tat (vas­ta­valt 2,06 ja 1,86). Sü­da­me­li­ha­sein­fark­ti risk tõu­sis olu­li­selt – 3,7kor­da – ka kesk­sei­nan­di kii­ri­ta­mi­se kor­ral võr­rel­deski­rur­gi­li­se prot­se­duu­ri­ga. Ke­mo­te­raa­pia eri­ne­va­tepre­pa­raa­ti­de­ga tõs­tis sa­mu­ti müo­kar­diin­fark­ti võiül­di­se sü­da­me­hai­ges­tu­mi­se oh­tu. Sel­le koh­ta, miks sel­li­ses po­pu­lat­sioo­nis onsü­da­mein­fark­ti risk tõus­nud, on au­to­ri­te sõ­nul väl­japa­ku­tud eri­ne­vaid teoo­riaid. Van Leeu­wen kir­ju­tab, etmu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­te seas on lei­tud klas­si­ka­lis­tesü­da­me­ris­ki te­gu­ri­te sa­ge­da­sem esi­ne­mi­ne pä­rastke­mo­te­raa­piat. Au­to­rid tea­ta­sid veel, et kesk­mi­selt seit­se aas­tatpä­rast ke­mo­te­raa­piat on pat­sien­ti­del kir­jel­da­tuden­do­tee­li düs­funkt­sioo­ni­le ja ate­rosk­le­roo­sitek­ki­mi­se­le vii­ta­vaid mär­ke: mik­roal­bu­mi­nuu­ria,fib­ri­no­lüü­si häi­ru­mi­ne ja põ­le­ti­ku­näi­ta­ja­te tõus.(J Clin On­col 2006; 24:467–475)

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.25, 16:26
Kas Euroopa tervishoid suudab ajaga kaasas käia? Uuenduslik ravi vajab kiiremat teed patsientideni
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele