13. märts 2006

Ainult tellijatele

Mu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­tel on ta­va­pä­ra­sest mõõ­du­kalt kõr­gem risk müo­kar­diin­fark­ti tek­ki­mi­seks, selgus Hol­lan­di tead­las­te uu­rin­gust. Seos keh­tib vaid siis, kui kas­va­ja näol on te­ge­mist mit­te-se­mi­noo­mi­ga.

Mu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­tel on ta­va­pä­ra­sest mõõ­du­kaltkõr­gem risk müo­kar­diin­fark­ti tek­ki­mi­seks, tut­vus­tabReu­ters Health Hol­lan­di tead­las­te vas­ta­vat uu­rin­gut. Seoskeh­tib vaid siis, kui kas­va­ja näol on te­ge­mistmit­te-se­mi­noo­mi­ga. Ams­ter­da­mis asu­va Hol­lan­di Vä­hiins­ti­tuu­di eks­pertdr Flo­ra E. van Leeu­wen uu­ris oma kaas­töö­ta­ja­te­gaaas­ta­tel 1965–1995 mu­nan­di­vä­hi tõt­tu ra­vi saa­nud 2512ini­me­se pi­kaa­ja­list sü­da­me­ris­ki. Uu­rin­gu tu­le­mu­sedaval­da­ti aja­kir­jas Jour­nal of Cli­ni­cal On­co­lo­gy. Kesk­mi­selt 18,4-aas­ta­se jäl­gi­mis­pe­rioo­di jook­sullei­dis aset 694 kar­dio­vas­ku­laar­se hai­ges­tu­mi­se juh­tu,mil­lest 141 olid äge­dad müo­kar­diin­fark­tid ja 150rin­naan­gii­ni epi­soo­did. 10 000 ini­maas­ta koh­ta esi­nesuu­rin­gug­ru­pis 14 hai­ges­tu­mist roh­kem, ül­di­nestan­dar­di­tud hai­ges­tu­mis­kor­da­ja kar­dio­vas­ku­laar­se­tehai­gus­te pu­hul oli 1,17. Stan­dar­di­tud hai­ges­tu­mis­kor­da­ja müo­kar­diin­fark­tioli olu­li­selt kõr­gem noo­re­ma­te kui 45-aas­tas­temit­te-se­mi­noo­mi põ­de­nu­te seas ja ka va­nu­ses 45–54eluaas­tat (vas­ta­valt 2,06 ja 1,86). Sü­da­me­li­ha­sein­fark­ti risk tõu­sis olu­li­selt – 3,7kor­da – ka kesk­sei­nan­di kii­ri­ta­mi­se kor­ral võr­rel­deski­rur­gi­li­se prot­se­duu­ri­ga. Ke­mo­te­raa­pia eri­ne­va­tepre­pa­raa­ti­de­ga tõs­tis sa­mu­ti müo­kar­diin­fark­ti võiül­di­se sü­da­me­hai­ges­tu­mi­se oh­tu. Sel­le koh­ta, miks sel­li­ses po­pu­lat­sioo­nis onsü­da­mein­fark­ti risk tõus­nud, on au­to­ri­te sõ­nul väl­japa­ku­tud eri­ne­vaid teoo­riaid. Van Leeu­wen kir­ju­tab, etmu­nan­di­väh­ki põ­de­nu­te seas on lei­tud klas­si­ka­lis­tesü­da­me­ris­ki te­gu­ri­te sa­ge­da­sem esi­ne­mi­ne pä­rastke­mo­te­raa­piat. Au­to­rid tea­ta­sid veel, et kesk­mi­selt seit­se aas­tatpä­rast ke­mo­te­raa­piat on pat­sien­ti­del kir­jel­da­tuden­do­tee­li düs­funkt­sioo­ni­le ja ate­rosk­le­roo­sitek­ki­mi­se­le vii­ta­vaid mär­ke: mik­roal­bu­mi­nuu­ria,fib­ri­no­lüü­si häi­ru­mi­ne ja põ­le­ti­ku­näi­ta­ja­te tõus.(J Clin On­col 2006; 24:467–475)