Äre­vust ja dep­res­sioo­ni diag­noo­si­tak­se amee­rik­las­tel koos üs­na sa­ge­li

Dep­res­sioo­ni ja äre­vus­häi­re­te esi­ne­mist jakoo­se­si­ne­mist ning sel­le­ga seo­tud ku­lu­tu­si onret­ros­pek­tiiv­ses po­pu­lat­sioo­niuu­rin­gus vaa­del­nudamee­rik­la­sed. Aja­kir­jas Jour­nal of Cli­ni­cal Psyc­hiat­ryaval­da­tud ar­tik­li­le vii­da­ti por­taa­lis Med­Wi­reNews. Tead­la­sed võt­sid vaat­lu­se al­la 36 mil­jo­ni ini­me­seand­meid si­sal­da­nud and­me­baa­sist 119 849 pat­sien­tiäre­vus­häi­re­ga, 224 132 dep­res­sioo­ni­ga, 66 548 äre­vu­se jadep­res­sioo­ni­ga; ning li­saks 266 192 vaim­se ter­vi­sehäi­re­te­ta ini­mest kont­rollg­rup­pi. Uu­ri­ta­vad olidva­nu­ses vä­he­malt 18 eluaas­tat ja dep­res­sioo­ni ja/võiäre­vust oli neil diag­noo­si­tud 2002. aas­ta jook­sul. Li­gi­kau­du 30% dep­res­sioo­ni­ga pat­sien­ti­dest olidiag­noo­si­tud ka äre­vus­häi­ret ning 55,5% äre­vus­häi­re­gapat­sien­ti­dest dep­res­sioo­ni. Uu­rin­gus lei­ti, et mõ­le­ma diag­noo­si koo­se­si­ne­mi­seloli pat­sien­ti­del roh­kem so­maa­ti­li­si kae­bu­si na­gukõ­hu­va­lu või rind­ke­re­va­lu. An­ti­dep­res­san­te ka­su­ta­tisel­les gru­pis kõi­ge roh­kem, ank­sio­lüü­ti­ku­me sa­ma pal­jukui ai­nult äre­vus­häi­re gru­pis. Ter­vis­hoiu­tee­nu­seidka­su­ta­sid sa­mu­ti kõi­ge roh­kem need, kel ars­tid oliddiag­noo­si­nud nii äre­vust kui dep­res­sioo­ni, ka ra­vi­ku­ludolid suu­re­mad. (J Clin Psyc­hiat­ry 2006; 67:1187–1193)