Tervishoiuameti juures tegutsev arstiabikvaliteedi ekspertkomisjon lahendas 2006. aastal 78arstiabi osutamise kohta esitatud kaebust, kaebusteanalüüsimisel tuvastas komisjon arstliku vea 20korral. Tänavustest ekspertiisitaotlustest 18 olidTervishoiuameti teatel ajendatud meditsiiniliseuuringu või ravi käigus tekkinud tüsistustest, kusjuuresneist ainult viiel juhul oli tüsistuse tekkimine otseseltseotud arsti tegevusega. 13 ekspertiisitaotlust puudutasid perearstide tööd;üheksa ekspertiisitaotlust esitati haiglateerakorralise meditsiini osakondades antud arstiabikohta ning häirekeskuste ja kiirabi töö kohta laekuskaheksa ekspertiisitaotlust. Hambaravi ja hambaproteesimisega seoseskäsitleti seitset ekspertiisitaotlust ning kanaistearstide töö kohta oli esitatud seitseekspertiisitaotlust, millest viis seostusid sünnitusekäigus tekkinud tüsistustega. Kuus ekspertiisitaotlust puudutasidkinnipeetavatele vanglas antavat arstiabi ning neliseondusid vähkkasvaja diagnoosimise ja raviga. Kolm ekspertiisitaotlust esitati sõltuvushaigetearstiabiga (ravimi-, alkoholi- ja narkosõltuvus)seoses. Kaks ekspertiisitaotlust esitati järgmistetervishoiuteenuste kohta: patsiendi ootamatu äkksurmaordi kihistuva aneurüsmi tagajärjel; psüühikahäiretpõdevate isikute ravi; kaasasündinud arenguhäireteravi; liiklusavarii järgsete vigastuste esmanearstiabi; luumurru paranemisel tekkinud tüsistus;liiklusavarii järgsete raskete lülisambakahjustusteravi; rahulolematus ilukirurgia tulemustega; omastesuutmatus leppida eaka patsiendi surmaga, millepõhjustasid mitme raske haiguse kauaaegsest põdemisesttekkinud pöördumatud kahjustused. Üks ekspertiisitaotlus seostus järgmistetervishoiuteenustega: põlveliigese endoproteesipaigaldamise järgne tüsistus; lihasesüsti järgnemädapõletik; näilised vastukäivused kaheskohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis; allergilisetaastekkiva nahahaiguse diagnoosimine ja ravi; Eestisharvaesineva parasitaarse tsüsti diagnoosimine;puukborrelioosi diagnoosimine haiguse algetapis;kutsehaiguse diagnoosimine; vajakajäämisedarstidevahelises koostöös, infovahetuses ja patsienditeavitamisel; vajakajäämised haigla osakonnatöökorralduses. Viis miljonit visiiti aastasEestis tehakse arstide juurde ligi viis miljonitvisiiti aastas ja haiglaravi saab umbes 250 000 patsientiaastas ning nende arvude kohta ei ole paarkümmendarstlikku viga aastas sugugi palju, hindas tulemustTervishoiuamet oma pressiteates. Samas tuleks agaarvestada, et suurem osa patsientide kaebustest japretensioonidest lahendatakse juba tervishoiuteenusteosutajate ja patsiendi vastastikuse kokkuleppe korrasning arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni jõuabpeamiselt see osa kaebustest, mida kohapeal lahendada eiõnnestunud, n-ö jäämäe tipp. Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni (AKEK)tegevust reguleerib sotsiaalministri määrus"Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedileeksperdihinnangu andmise kord", mille kohaselt on tegunõuandva õigusega alaliselt tegutseva komisjoniga, kesannab sõltumatu eksperdihinnangu patsiendile osutatudtervishoiuteenuse kvaliteedile. Menetlus on dokumendipõhineAKEK menetlus on dokumendipõhine: ekspertotsustehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavatedokumentide ja tervishoiutöötajate selgituste jaerialaasjatundjalt tellitud eksperdiarvamuseerapooletu koondanalüüsi tulemusena. Kui AKEK on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellestvea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeberialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinudmeditsiinitöötaja pädevust. Ettepanekuid vastavateriala esindavale seltsile teeb komisjon ka siis, kuiprobleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist, näiteks kuitekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodisuhtes. AKEK võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu võisoovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutustkompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjeltekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks peabpatsient kohtusse pöörduma, öeldakse pressiteates. Kauakestvate ja kulukate kohtumenetlusteennetamiseks on Tervishoiumeti järelevalve osakonnatöötajad korduvalt soovitanud rahulolematutelpatsientidel arsti või raviasutusega kuludehüvitamise suhtes kohtuväliselt kokkuleppelejõuda.