26. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<br /><strong>"Tegelikult oli see riigil viimane võimalus palgalepet tehaja tingida. Edaspidi ütlevad arstid- et meie palk on selline- võtkevõi jätke. Tööjõudefitsiidile lähema kümne aastaga lahendust eitule.”<br /></strong>Madis Tiik-<br />Eesti Perearstide Seltsi esimees- vastates küsimusele- kas vähemkui kahe aasta pärast on meedikute streigiähvardused taas põletavpäevateema. (Postimees- 14.02.2007)

<br /><strong>"Olen arst ja jälgin väga- millise valitsuse all ma töötanja kus minu lapsed peavad kasvama. Aga oma elu ja tööga saan isehakkama. Riigi käest ootan mitte palgatõusu- vaid korralikkuläbimurret meditsiinisüsteemis- mitte seda vaikset kokkulepet- misviimati sõlmiti ja kus tundub- et kõik läheb vanaviisi edasi. Mitteseda polnud vaja! Vaja on tervishoiu rahastamise põhialustemuutmist! Sellega teie poliitikud hakkama eisaa!”<br /></strong>Äli (42)-<br />vastates valimiseelsete suurema palga lubamiste teemal tehtudküsitluses. (Kesknädal- 7.02.2007)