22. oktoober 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kardioloogilise patsiendi käsitluses enim kasutatavad uuringudon elektrokardiogramm (EKG)- röntgenülesvõte rindkerest-ehhokardiograafia- koormustest- rütmihäirete holter-monitooring javererõhu monitooring. Keerukamate probleemide esinemisel võibtäiendavat infot saada kompuutertomograafiast (CT)-magnetresonantstomograafiast (MRI)- müokardi perfusiooniuuringutest (SPECT-CT)- koronaarangiograafiast (SKG) jaelektrofüsioloogilistest uuringutest.

Õige uuringu valiku tegemise aluseks on haiguse anamnees jaobjektiivne kliiniline leid. Sellele järgneb rutiinuuringuna EKG-tavapärased vereanalüüsid (kolesterooli ainevahetus- veresuhkur-neerufunktsiooni näitajad- Hgb- kilpnäärme funktsioon) ja vajaduselröntgen (südame mõõtmed- kopsudes vaskulaarse paisu olemasolu-kopsuhaiguse välistamine). Selle põhjal saab esmased viitedkardiovaskulaarsete haiguste üldisele riskile ja võimalikulesüdamehaigusele.