5. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmisel esmaspäeval olid vestlusringis TÜ kliinikumiradioloogiateenistuse angiograafia osakonna juhataja ToomasHermlin- südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakonna juhatajaKülliki Karu ja kardiokirurgia osakonna juhataja Toomas Aro.Vestlusteemaks oli plaanitud kaasasündinud südamerikete jaomandatud südameklapirikete diagnoosimise ja ravi probleemid. Algustahtis kiskuda suhteliselt ametlikuks ja tavapäraseks. Tavatunanäis vaid see- et dr Hermlin “kisti” angiografisti laua tagantvestlusringi ja ajakirjanikul oli aeg-ajalt patsiendi pärast mure.Dr Aro arvas- et kõik on juba ära räägitud ja üldse olevat ainuüksikardiokirurgia väga lai teema- pole mõtet rääkima hakatagi. Dr Karupüüdis “kolmikut” ohjata ja artikli selgroogu paika panna. Paberileei saanud küll midagi kirja- aga peagi hakkas jutt jooksma jateemasid lisandus veelgi. Tulem on nüüd teie ees.