Ainult tellijatele
18. veebruar 2008
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Perearsti nimistute kärbetele on alternatiive

Perearsti nimistuga seonduv on üsna tundlik teema pea igale perearstile. Nimistu suurus, vanuseline koostis, dünaamika aastate lõikes, kujunemislugu ja paiknemine on vahest olulisemad märksõnad, mis määravad ära perearsti töö olemuse detailides.

<p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style=""><strong>Perearsti nimistuga seonduv on üsna tundlik teema peaigale perearstile. Nimistu suurus, vanuseline koostis, dünaamikaaastate lõikes, kujunemislugu ja paiknemine on vahest olulisemadmärksõnad, mis määravad ära perearsti töö olemusedetailides.</strong></span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><em><span style="">Madis Veskimägi, Tõstamaa perearst</span></em></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal">Nimistu suurusegaseondub palju – otseselt igapäevane töö hulk,<span style=""> </span> esmasjuhtude arv, rahalised võimalused meeskonnaloomisel tööpinna ja aparatuuri muretsemisel. Vanuseline koostismäärab ära suuresti töö olemuse. Kas valdav on töö kroonilistehaigetega, noorte edukate täiskasvanutega või<span style=""> </span> lastega. Nimistu dünaamika ehk muutused liikmetearvus, vanuses ja juhtivates haigustes pikema aja jooksul on üksperearsti töö tundlikum näitaja. Igal perearstil tasub kordkvartalis või vähemalt kord aastas analüüsida nimistu “bilanssi” jaseejärel vaadata peeglisse. Selgeks saab nii mõndagi – kas onvajalik täiendus suhtlemise või mõnel kitsamal meditsiinierialal.</p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Nimistu kujunemislugu ja paiknemine on vägagi erinev. Kas onvaldavaks elanikud ühest kompaktselt paiknevast geograafilisestpiirkonnast või vastupidi. Kas nimistu on üle võetud kollegilt võiseda on administratiivselt mõjutatud.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Teemasid millel võiks veelgi pikemalt peatuda on palju. Elamedemokraatlikus vabaturumajandusega ühiskonnas ja oleme valinudperearsti töökorralduse nimistupõhiselt. Mis on kõige õigem, sedaotsib kogu maailm.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Mis toimub Eesti meditsiinimaastikul ja kogu ühiskonnas? Meiemeditsiiniadministraatorid on tulnud mõttele vähendada perearstinimistute suurust. See on ilmselt ajendatud soovist pakkudaelanikele parimat ja kiiremat meditsiiniteenust, ehk siis midarohkem perearste seda parem. On kuskilt võetud number 1575 kuikõige sobivam nimistu suurus. On üsna lihtne jagada elanike arv1,3milj. 1575 –ga. Saame perearstide seega praksiste arvuks 825.Tänase seisuga on perearste 803. Matemaatiline tehe ka siin poleraske, vaja oleks juurde 22 perearsti. See on umbes 2 aastaperemeditsiini residentuuri lõpetanute arv. Ja kõik peab saamagikorda.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Järgnev on aga siinkirjutaja isikiklik seisukoht. Liita jajagada ei ole raske, kuid tegelik elu on mõõtmatult keerukam.Sellest ka kirjutise pikem sissejuhatus. Selge on, et praktikas onvõimatu tagada igale perearstile nimistu suuruseks 1575, tore olekska see, et kõigil oleks võrdselt vererõhu ja suhkruhaigeid ningväikelapsi. Mõistetav on nii arstide kui patsientidekonservatiivsus, kui ollakse kord “teineteist leidnud” ja koostööklapib ei seda kuidagi administratiivselt lõhkuda. See oleksigasuguse demokraatia ja vaba valiku vastane. Pakutud võttedsuuremate nimistute kärpimiseks on pehmelt öeldes halenaljakad. Kasiga 10-nes peab lahkuma, perearst või patsient ise otsustab jm.Eeltoodud arvute esitajad arvavad, et töötav perearst ongi igavestielav ja töötav. Kurb on vaadata arstkonna statistikat, keskmineperearsti vanus Pärnumaal on 55 piires. Seda kinnitab kakonverentside auditooriumi vaatlus. Valdav on vanemaealised väsinudilmega kolleegid. Nii mõnigi pensioniealine soovib “hakata elamalõpuks oma elu”, neid hoiab töös vaid see, et pole suudetud leidaasendajat ja kohusetunne oma patsientide ees.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Teades üsna hästi oma maakonnas toimuvat, ei ole suudetud leidaperearsti lahkumisel uut arsti ja nii on toimunud praksisteliitmine. Tulemuseks on see, et perearst peab samaaegselt viibimakahes või veelgi parem kolmes geograafiliselt eraldi paiknevaskabinetis. See ei taha kuidagi õnnestuda.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Oma töös on toimunud samuti praksiste liitmine. Pehmelt öeldesribadeks tõmbamise ja hulluksminemise vältimiseks olen leidnudpääseteena töökorralduse meeskonnana. Vedanud on töötajatega,kelleks on velskriharidusega vastutustundelised ja töötahtelisedmeedikud. Olen teinud kokkuvõtte jaanuar 2008 tööst. Selle aluselon toimunud 690 visiiti. Neist esmaseid arstlike vastuvõtte on22,5%. Laias laastus tehaksegi 2/3 tööst velskrite poolt. Paljudperearstid nendivad, et enamus nende tööst on mittearstlik,tuntakse end 20-40% arstidena. See klapib ka minu kogemusega, suurosa tööst nagu krooniliste haigete jälgimine, ohumärkide ilmnemiselnõupidamine arstiga, retseptide pikendus, tõendite väljastamine,analüüside teatamine jm on edukalt teostatav velskri poolt. Arstilejääb aga esmase patsiendi süvakäsitlus, muretsetuddiagnostikaseadmete rakendamine ja väikekirurgiliste protseduurideteostamine. Vaadeldud jaanuarikuu jooksul on perearstimeeskonnatöötulemusena leitud lahendus 93,5 % patsientidest,edasisuunamisel<span style=""> </span> on olnud suuresti abiksvahetu suhtlemine kolleegiga telefonitsi või telemeditsiinirakendus. Paljude sisemeditsiini ja traumahaigete probleemilahendamisel tuleb suuresti kasuks töökogemus haigla erakorralisemeditsiini osakonnas.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Lõpetuseks soovin kinnitada, et meie meditsiinimaastikul toimuvon võtmas väga tõsise suuna. Raha nagu oleks, kuid harulduseks onmuutumas töötegija arst ja tubli vastutusvõimeline keskastmemeditsiinitöötaja. On valus lugeda ametnike kelkimist hiljutiseuuringuga, mille alusel on meie meditsiin parima hinna jakvaliteedi suhtega kogu Euroopas. See näiline kasum on saavutatudainult meedikute napi arvu ja kasina palgaga. Juba praegu võetaksemeedikutelt “ mitu nahka”. Lõppeb tööpäev ühes asutuses järgneböövalve ja uus tööpäev. Ollakse lihtsalt väsinud jakibestunud.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Mida pakkuda lahenduseks esmatasandiarsti pilgu läbi.Palgapoliitika riigitasandil. Vastutus ja otsustusvõimelisekeskmeditsiinikaadri suuremahulisem koolitus. Meenutuseks, etesmatasandi patsientide probleem on edukalt lahendatavmeeskonnatööna kus 2/3 tööst teeb velskriharidusega meedik. Vajalikon selle ametlikustamine, oma allkirja ja templiõiguse andminekindlatel juhtudel.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Arutledes veel nimistu suuruse teemal on ühese vastuse andminekeeruline. Arvestama peab patsientide liikumissuunda, maakondliketõmbekeskusi, uusasumeid, teedevõrku, transpordi toimimist jm.Päris metsa või linnaserva ei saa rajada toimivat tervisekeskustisegi kui juhtumisi on sealkandis matemaatiliselt piir 1575. Leian,et nimistus võib olla ka 3000 patsienti, kuid vajalik on meeskondaveelgi rohkem õdesid, kose diagnostika seadmeid, telemeditsiinirakendusi. Arsti töö muutub veelgi sisulisemaks, saadakse ka paremtöökogemus, otsustus ja sekkumisjulgus juhtudel kus patsienttavaliselt suunatakse edasi. Põhjendamata edasisuunamine põhjustabomakorda rida probleeme: nädalate ja kuudepikkused ooteajad, teisteeriala spetisalistide ülekoormus ja muidugi patsiendikannatused.</span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style="">Esmatasandi probleeme on palju, perearstikeskuste rendikulud,uue hoone ehitamine, koostöö omavalitsustega, aparatuuri soetamine,asendusarsti leidmine puhkuste ja täienduste ajaks, kasvavtöökoormus, perearsti erialasisene spetsialiseerumine jm. Needteemad väljuvad käesoleva kirjutise raamest.</span><span style=""> </span></p><p style="text-align: justify;" class="MsoNormal"><span style=""> </span></p>

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708