Autor: Ketlin Beljaev • 3. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veebruari keskpaik- kolmapäev. Pärastlõunane vahetus Järvamaahaiglas.<br />“Jalanõude järgi tean- kes lõikavad-” näitab Järvamaa haiglaravijuht Uno Kiplok-  pilk suunatud opitoa eesruumisvedelevatele valgetele kottadele. Kümme paari jalavarje annabmärku- et käimas on kaks operatsiooni - mõlemad erakorralised.Kirurgid ei pääse niipea- sest vähemalt üks pimesool soovib jubatäna valgust näha. <br />Kui oleme ravijuhiga majale tiiru peale teinud- küsib Kiplok meidtestides- kas meil on ka aimu- kui palju haigusi eksisteerib.Ebakindel pakkumine- et päris palju- saab kinnitust - üle 400000.<br />“Loll arst on see- kes ei küsi. Tark arst küsib kogu aegkolleegidelt nõu-”“ ütleb Kiplok. Ta ei kujuta ette- mis Järvamaahaiglast saab- kui neli valveringi kahaneb kaheks - äkki teekstaksopargi- mis hakkab abivajajaid Tallinnasse sõidutama? Kellemure see on- kuidas inimesed koju tagasi saavad?<br />Kuigi Paidest pärit Uno Kiplok elab ka ise pealinnas- ei arva ta-et elu käibki ainult Tartus ja Tallinnas. “Arstil võivad kaväikeses haiglas olla head mõtted ja käed- aga need kaovad- kuineid kasutada ei lasta-” tõdeb valges kitlis mees.<br />Kell 19.00 asutab Kiplok ennast Tallinna poole- et hommikul 6.10väljuva bussiga tagasi Paidesse sõita. Enne uurib ta kaheksjärjestikuseks valveks Viljandist Paidesse sõitnud tohtrilt JüriMännistelt- kas sink on kaasas?<br />“Ikka kaasas-” rahustab Männiste- kes saabub tööpostile alatikodulinna turult ostetud lihatükiga. Esmaspäeviti valvab MännisteViljandi kiirabis- kolmapäeviti ning neljapäeviti Järvamaa haiglaerakorralise meditsiini osakonnas.   <br /> Kell 19.00 istub tema kabineti ukse taga koolipoiss Tarmo-kes kutsekooli sõbrapäevapeol rusikaga vastu nina sai. Toeks kaasatulnud sõber Roland hoiatab- et täna võib siia veel katkiseidninasid sattuda. Mida aeg edasi- seda selgem on- et poisi ennustusverisest sõbrapäevapeost ei lähe täkkesse. Ootekoridori tühjusetäidab mitmeks tunniks vaid klaviatuuriklõbin ja kellatiksumine.<br />Plaksti! Elekter kaob! Kümne paiku õhtul ilmuvad koridoritaskulambivälgud ja ärevad hääled. “Opituba- kas seal on elektrit?Lift ka ei tööta! Pool maja on pime. Telefon on tumm!”<br />Elektrikatkestus segab ka seriaalivaatamise plaane. “Täna onmüstiline öö. Tahtsin just “Põgenemist” vaatama hakata. Kunagi polesiin sel kellaajal aega olnud-” räägib puhketoast olukorda uurimatulnud Männiste.<br />Tavaliselt on mehe sõnul valve jooksul umbes 20 patsienti- mida tapeab ka parajaks koormuseks.<br />Kui elekter mõne minuti pärast tagasi on- muutub ootekoridor taasklaviatuuriklõbina ja kella tiksumise kõlakojaks.<br />Kirurgia valvearst Liidia Pipenberg saab pärastpimesooleoperatsiooni mahti esimest korrust külastada. “Täna on 13.kuupäev- aga pole reede. Tööd on palju-” ütleb valvekirurg.<br />Mitu tundi võttis enda alla purjus peaga teist korda õlavarreluukatki kukkunud Ralf. Pipenberg kruvis ta murru kooskirurgiaosakonna juhataja Aleks Lenzneriga kokku. Tänu asemel saidarstid pärast operatsiooni hoopis mahlaka sõimu osaliseks- millegatige Ralf neid kostitas.<br />Doktor Liidia Pipenberg piilub ka kiirabitöötajate ukse vaheltsisse ja uurib- mis väljakutsel nad käisid. Selgub- et punasesvormis meedikud aitasid ühe 90aastase vanaproua voodissetagasi.<br />Kuna erakorralise meditsiini osakonnas on rahulik- seab kirurgPipenberg sammud oma kabineti suunas- sest siiani pole tal olnudvõimalust haiguslugusid kirjutada.<br />Peagi heliseb Jüri Männiste puhketoas telefon- mis teatab tikksaegasõrme vigastanud poisist. “Ära räägi!” ütleb Männiste torusse jajätab teleseriaali pooleli.<br />Valvearst vaatab verise sõrmeotsa üle ja otsustab Pipenbergi kaalla kutsuda. “Probleem selles- kas võtta küüs maha või mitte-”põhjendab ta.<br />Kirurg teeb tuimestava süsti ja küsib õelt oma lemmikniiti PDS.“Oma lemmikniit kohe?” imestab katkise sõrmega poiss. Kui kaksõmblust Pipenbergi sulava lemmikuga on peal- kutsutakse kodusestvalvest välja röntgenoloog.<br />Vahepealset aega sisustab vigastatud sõrmega poiss kasulikult jauurib arstilt- kui kaua ta ei tohi õlut juua. “Kaks nädalat-”vastab Pipenberg- mille peale lubab poiss stopperi käimapanna.<br />Südaööl on jälle vaikus. Aga mitte täielik - ikka tiksub kell jatipivad õe sõrmed klaviatuuril.<br />Täpselt samasugune rahulik oli öö kuni järgmise hommikuni- milMänniste sai minna Paide linna n-ö valvearstide staapi magama kunijärgmise vahetuseni- mis algas tal jälle päeval kell neli.