14. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimasel ajal räägitakse jälle patsiendiseadusest - niikirjutati hiljuti Eesti Päevalehes (19.02.2008). Väideti- etpatsientide ja arstide suhete parandamiseks on oluline just seaduseolemasolu.<br />Pean omalt poolt mainima- et uut seadust on vaja siiski ainultsiis- kui vana seadus puudub. Seaduste tegemine ei saa olla eesmärkomaette.<br />See on juba tinginud seaduste arvu vohamise ja nendesorienteerumise võimatuse.<br />Antud juhul on vana seadus olemas - võlaõigusseadus. Sellesseaduses on arsti ja patsiendi suhe reguleeritud ning nõrgema poolekaitseks on regulatsioon selgelt patsiendikeskne.<br />Seega: seadus on olemas- seda tuleb praktikas hakatakohaldama.<br />Tõsi on- et inimestele ei meeldi- et ainuke koht- kuhu saab omakaebusega pöörduda- on sotsiaalministeeriumi alla kuuluvtervishoiuamet.<br />Eesti riigikorralduses peavad ametid kellelegi alluma. Isiklikultolen veendunud- et kui tervishoiuamet alluks õiguskantslerile võiriigikontrolörile- siis tulemus oleks ikka sama.<br />Alluvuse muutmine ei muuda midagi- vaja on inimesi muuta. Selleksaga võimalus puudub.<br />Patsiendid nõuavad komisjoni- kes oleks sõltumatu tervishoiuteenuseosutajatest- haigekassast- ministeeriumist jne.<br />Aga kes sinna komisjoni siis kuuluksid?<br />Kui me kõik spetsialistid kõrvaldame- siis jäävadki üle ainultpatsiendid- mis oleks täpselt sama moodi erapoolik.<br />Komisjoni võib moodustada ka näiteks juristidest - see oleks agaväga ekslik- sest küsimus ravi kvaliteetsusest on puhtalt ja ainultmeditsiiniline küsimus.<br />Alles pärast seda- kui meditsiinilisele küsimusele on vastusolemas- tekib juriidiline küsimus- kuidas viga heastada (st kesvastutab ja kui palju tuleb mingil juhul hüvitist maksta).<br />Eelnevast koorub välja ka selle mõtte vildakus - moodustadaarstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonid töövaidluskomisjonidesarnaselt.<br />Töövaidluskomisjonides on arutluse all juriidilised küsimused - kastöötaja on õigesti lahti lastud- kas palka on arvutatud õigestijne. Töövaidluskomisjonid ei otsusta selle üle- kas tööd on tehtudkvaliteetselt.<br />Seetõttu istuvad töövaidluskomisjonis tihti riigiametnikestjuristid vastamisi teist poolt esindava juristiga. Ja seega onnende kahe komisjoni töös põhimõtteline vahe.<br />Arstiabi kvaliteedi komisjonis puudub igasugune vajadus juristidejärele. Kes tahab õiguslikku hinnangut juhtunule- võib kohealgatada kohtumenetluse.