• 15.04.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Diagnoosimine jääb nakkushaigusel hiljaks

Iiris Saluri, Tervisekaitseinspektsioon Nakkus: Ajaline vahe haigestumise ja diagnoosi panemise vahel venib sageli liiga pikaks
Hilise diagnoosi üheks kinnituseks on talvekuudel diagnoositavpuukborrelioosi haigusjuhtude kõrge arv- kuigi puukide aktiivsuslooduses peatub tavaliselt juba oktoobris. Ilmselt on jäänud haigusalgfaasis märkamata ja borrelioosi nakatunud inimeselepannakse  diagnoos alles tõsiste tüsistuste ilmnemisel.<br />Haiguse esmaavastaja võiks ja peaks olema siiski perearst- kuidparaku ei pruugi perearst nakkushaigust alati ära tunda.<br />Haiguste puhul- mis esinevad Eestis harva- võib selle ka andeksanda- kuid  puukborrelioosi siiski harvaesinevaks nakkusekspidada ei saa- kuna haigestumise sagedus Eestis oli 2007. aastaandmetel üle 53-7 juhu 100 000 elaniku kohta.  Võrdluseks -puukentsefaliiti haigestus oli eelmisel aastal 10-4 inimest 100 000elaniku kohta.<br />Harvaesinevad nakkused on aga need- mis ilmnevad üksikjuhtudena võimida ei registreerita Eestis iga kuu.<br />Sellised on koolera- kõhutüüfus- paratüüfus- potulism- teetanus-tulareemia- malaaria- marutõbi- neerusündroomiga hemorraagilinepalavik ja muud. Kõik nimetatud haigused on väga olulised jälgimiseseisukohalt- kuna neil on puhanguline levikupotentsiaal ja needvõivad olla raske kliinilise haiguskuluga.  Nende haigustekohta on vaja kohest infot vajalike tõrjemeetmeterakendamiseks.<br />Ei tundnud ära<br />Narvas aasta alguses toimunud parvoviiruse nakkust ei saa lugedaküll sagedaseks- kuid see ei vabanda asjaolu- et perearstid isegiei mõelnud võimalikule nakkusele ja kirjutasid lasteleallergiaravimit veel poolteist nädalat pärast seda- kui labor olituvastanud lööbe põhjustajana parvoviiruse.<br />Tartu Ülikooli polikliiniku ja peremeditsiini õppetooli vanemteadurMarje Oona olukorda nakkushaiguste märkamisel ja äratundmisel vägahulluks siiski ei pea. Ta möönab küll- et probleeme muidugi on jamärgatavalt raskem on õpetada ning ära tunda väga harva esinevaidnakkusi.<br />Probleem teavitamisega<br />Oona viitab võimalusele- et nakkushaiguste hilise teavitamiseprobleemiks võib olla hoopis nakkushaigustest teavitamise kohmakassüsteem.<br />Analüüside saatmise-võtmise keerulise logistika korralduse viirusteosas tõi välja ka Tallinna Perearstide Seltsi esimees DianaIngerainen.<br />Nakkushaiguste registreerimise kohustus Eestis ontervisekaitseinspektsioonil.<br />Inspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on meiltegemist terves maailmas toimiva nakkushaiguste seire süsteemiga-mille oluliseks osaks on nakkushaigustest teavitamine eeskättesmatasandi arstide poolt. “See on seadusest tulenev kohustus-”rõhutas Kutsar.<br />Oona arvamuse- mille järgi võiks hoopis kriitilisema pilguga ülevaadata praegu teavitamisnõude all oleva nakkushaiguste loetelu jaseda nimekirja oluliselt lühendada- lükkas Kutsar otsustavaltümber.<br /><br />Edasi loe lehest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.25, 16:26
Kas Euroopa tervishoid suudab ajaga kaasas käia? Uuenduslik ravi vajab kiiremat teed patsientideni
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele