Eesti meeste elustiil vajab muudatusi

<strong>“Ülekaalu puhul hakkavad sageli kõige esimesenahäirekella andma vererõhu probleemid-” kinnitas TÜ Kliinikumitoitumisspetsialist Kristel Ehala-Aleksejev. Tema sõnul onülekaaluga seotud paljud tervisehädad- mida patsient ise mõnda aegatähelegi ei pane.</strong><br />Nii selguvad analüüsidest paljude kliiniliste näitajate- naguvererasvade tasemete (sh kolesterooli ja triglütseriidide)muutused- mis teatud aja möödudes võivad viia südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemiseni.<br />Rasvumisel üldine mõju<br />“Liigne kehakaal mõjutab ka otseselt organeid- tuues endaga kaasanäiteks maksa rasvumise - steatoosi. Viimast iseloomustavadkõrgenenud maksanäitajate väärtused ja normist erinev maksaultrahelipilt-” tõi näiteks Ehala-Aleksejev haigusnähte-milliseid  võib arst ülekaalulisel mehel üpris tihtileida.<br />“Patsiendile see esialgu vaevusi ei põhjusta- aga piltlikult öeldeson maks meie organismi olulisim keemialabor ja kui seal midagilekib- siis see leke mõjutab tervet organismi ja ainevahetusttervikuna. Isegi kui patsient seda alguses ei tunne-” kirjeldas ta.Ehala-Aleksejevi sõnul esineb tema patsientidel ka aina rohkemveresuhkru muutusi ning prediabeedi seisundeid- mida saab elustiilimuutusega siiski kontrollida ning nii diabeedi väljakujunemisesthoiduda. <br />“Töötades meestekliinikus ei saa mainimata jätta- et ka meesteviljakus- ja seksuaalprobleemid on ülekaaluga seotud-” nentistoitumisspetsialist. “Meeshormooni tase kipub langema niipea kuimehel on ülekaal. Kui saame mehe kehakaalu langema ja elustiilipaika- siis paraneb ka testosterooni tase.”<br />Klassikaliselt on kinnitust leidnud- et alates kehamassiindeksist25 on inimene ülekaaluline ja kehamassiindeksiga 30 on inimene juba rasvunud.<br />“Ei saa vaadata ainult kehamassiindeksit- jälgida tuleks kavööümbermõõtu- mis on heas korrelatsioonis kõhuõõnesisese rasvaga-”rõhutas Ehala-Aleksejev sentimeetripaela vajalikkustarstikabinetis.<br />Meeste piir on 102 cm<br />Meeste vööümbermõõdu väärtuste standardeid on mitmeid- agaenamjaolt kasutatakse maailma tervishoiuorganisatsiooni soovitatudpiirnormi 102 cm. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) järgion vööümbermõõdu piirnormiks 94 cm.<br />“Mina oma töös kasutangi nende kahe mõõdu vahemikku 94-102 cm. Seeon vahemik- kus jälgin inimese üldist seisundit- tema elurütmi jatoitumist ning kus 102sentimeetrine ümbermõõt on viimanepiir-”  sõnas Kristel Ehala-Aleksejev.<br />Meestekliinikus töötava arsti sõnul on mehed- kui nad asja käsilevõtavad- oma toitumise jälgimisel üldjuhul põhjalikumad jajärjekindlamad kui naised.<br />“Kui mees on kaaluprobleemi enda jaoks lahti mõtestanud ja kindlaraja peale jõudnud- siis ei ole tulemused võib-olla nii kiired kuinaistel- aga need on kindlamad-” tõdes Ehala-Aleksejev.<br />Toitumisspetsialisti sõnul  ei ole kedagi kergemaks tehaüldjuhul eriti raske- aga eesmärgiks peaks olema ikkagi inimeseelustiili muutmine nii- et tema elukvaliteet ja tervis paraneksning saadud tulemus ka püsima jääks.<br />“Muutes menüüd- muutes kaloraaži- muutes toiduainete valikut saameinimese kaalu alandada- aga ainult toidu järgi kaalu hoida on vägaraske-” rõhutas Ehala-Aleksejev füüsilise aktiivsusevajalikkust.<br />Ta tuletas meelde- et Eestis on eneseväärtustamise- sh enesetervise väärtustamise haridus suhteliselt olematu.<br />“Tuleme ajast- kus vastutus kellegi tervise eest langespeaasjalikult arstidele ja nii ei teadnud ega tea patsiendid sagelisiiani- mida nad ise oma tervise hoidmiseks tegema peaksid-” rääkista.<br />“Arstidel- aga ka kogu ühiskonnal tervikuna- on suur töö ära teha-tõstmaks inimeste teadlikkust- viies patsiendi rolli- kus viimanevastutab vähemalt 50% ulatuses oma tervise eest.”