12. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti meeste elustiil vajab muudatusi

Pea pooled üle 40aastased Eesti mehed on ülekaalulised, mis tähendab tõsist hoopi nende tervisele

<strong>“Ülekaalu puhul hakkavad sageli kõige esimesenahäirekella andma vererõhu probleemid-” kinnitas TÜ Kliinikumitoitumisspetsialist Kristel Ehala-Aleksejev. Tema sõnul onülekaaluga seotud paljud tervisehädad- mida patsient ise mõnda aegatähelegi ei pane.</strong><br />Nii selguvad analüüsidest paljude kliiniliste näitajate- naguvererasvade tasemete (sh kolesterooli ja triglütseriidide)muutused- mis teatud aja möödudes võivad viia südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemiseni.<br />Rasvumisel üldine mõju<br />“Liigne kehakaal mõjutab ka otseselt organeid- tuues endaga kaasanäiteks maksa rasvumise - steatoosi. Viimast iseloomustavadkõrgenenud maksanäitajate väärtused ja normist erinev maksaultrahelipilt-” tõi näiteks Ehala-Aleksejev haigusnähte-milliseid  võib arst ülekaalulisel mehel üpris tihtileida.<br />“Patsiendile see esialgu vaevusi ei põhjusta- aga piltlikult öeldeson maks meie organismi olulisim keemialabor ja kui seal midagilekib- siis see leke mõjutab tervet organismi ja ainevahetusttervikuna. Isegi kui patsient seda alguses ei tunne-” kirjeldas ta.Ehala-Aleksejevi sõnul esineb tema patsientidel ka aina rohkemveresuhkru muutusi ning prediabeedi seisundeid- mida saab elustiilimuutusega siiski kontrollida ning nii diabeedi väljakujunemisesthoiduda. <br />“Töötades meestekliinikus ei saa mainimata jätta- et ka meesteviljakus- ja seksuaalprobleemid on ülekaaluga seotud-” nentistoitumisspetsialist. “Meeshormooni tase kipub langema niipea kuimehel on ülekaal. Kui saame mehe kehakaalu langema ja elustiilipaika- siis paraneb ka testosterooni tase.”<br />Klassikaliselt on kinnitust leidnud- et alates kehamassiindeksist25 on inimene ülekaaluline ja kehamassiindeksiga 30 on inimene juba rasvunud.<br />“Ei saa vaadata ainult kehamassiindeksit- jälgida tuleks kavööümbermõõtu- mis on heas korrelatsioonis kõhuõõnesisese rasvaga-”rõhutas Ehala-Aleksejev sentimeetripaela vajalikkustarstikabinetis.<br />Meeste piir on 102 cm<br />Meeste vööümbermõõdu väärtuste standardeid on mitmeid- agaenamjaolt kasutatakse maailma tervishoiuorganisatsiooni soovitatudpiirnormi 102 cm. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) järgion vööümbermõõdu piirnormiks 94 cm.<br />“Mina oma töös kasutangi nende kahe mõõdu vahemikku 94-102 cm. Seeon vahemik- kus jälgin inimese üldist seisundit- tema elurütmi jatoitumist ning kus 102sentimeetrine ümbermõõt on viimanepiir-”  sõnas Kristel Ehala-Aleksejev.<br />Meestekliinikus töötava arsti sõnul on mehed- kui nad asja käsilevõtavad- oma toitumise jälgimisel üldjuhul põhjalikumad jajärjekindlamad kui naised.<br />“Kui mees on kaaluprobleemi enda jaoks lahti mõtestanud ja kindlaraja peale jõudnud- siis ei ole tulemused võib-olla nii kiired kuinaistel- aga need on kindlamad-” tõdes Ehala-Aleksejev.<br />Toitumisspetsialisti sõnul  ei ole kedagi kergemaks tehaüldjuhul eriti raske- aga eesmärgiks peaks olema ikkagi inimeseelustiili muutmine nii- et tema elukvaliteet ja tervis paraneksning saadud tulemus ka püsima jääks.<br />“Muutes menüüd- muutes kaloraaži- muutes toiduainete valikut saameinimese kaalu alandada- aga ainult toidu järgi kaalu hoida on vägaraske-” rõhutas Ehala-Aleksejev füüsilise aktiivsusevajalikkust.<br />Ta tuletas meelde- et Eestis on eneseväärtustamise- sh enesetervise väärtustamise haridus suhteliselt olematu.<br />“Tuleme ajast- kus vastutus kellegi tervise eest langespeaasjalikult arstidele ja nii ei teadnud ega tea patsiendid sagelisiiani- mida nad ise oma tervise hoidmiseks tegema peaksid-” rääkista.<br />“Arstidel- aga ka kogu ühiskonnal tervikuna- on suur töö ära teha-tõstmaks inimeste teadlikkust- viies patsiendi rolli- kus viimanevastutab vähemalt 50% ulatuses oma tervise eest.”

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099