12. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maailmas levib õigustatud küsimus: kas arstiabist on ka kasu?

Tavaliselt me arutleme probleemide üle, mis puudutavad tervishoiusüsteemi korraldust – haiglate arv ja paigutus, nende rahaline toimetulek, järjekordade pikkused, arstide ja õdede palgad jne. Aga haigele inimesele ei ole tervishoiuprotsessi korraldamise küsimused olulised, tema tahab, et tema tervis paraneks. Aga kuidas mõõta tervise paranemist?

<em>Hannes Danilov<br />haigekassa juhatuse esimees</em>

<br />Tavaliselt me arutleme probleemide üle- mis puudutavadtervishoiusüsteemi korraldust - haiglate arv ja paigutus- nenderahaline toimetulek- järjekordade pikkused- arstide ja õdede palgadjne.<br />Aga haigele inimesele ei ole tervishoiuprotsessi korraldamiseküsimused olulised- tema tahab- et tema tervis paraneks. Aga kuidasmõõta tervise paranemist?<br />Hiljuti toimus haiglate juhtide- arstide- sotsiaalministeeriumi jahaigekassa esindajate osavõtul seminar- kus arutatitervishoiuteenuse osutamise kvaliteediprobleeme.<br />Keskenduti USAs ja Suurbritannias arendatavale tervishoiukvaliteedijuhtimise metoodikale- mida nimetatakse koondnimetusegaP4P - paying for perfomance ehk eesti keeles maksmine tulemuseeest.<br />P4P rakendamise lõppeesmärk on tõenduspõhise ravi laiem rakendaminening kinnituse saamine- et ravimine muutis patsiendi tervistparemaks.<br />Sellekohase informatsiooni saamiseks kasutatakse patsienditagasisidet. Ühendkuningriikides juurutatakse riiklikul tasemelpatsiendi tagasiside raporteid- mida patsiendid täidavad jaesitavad mingi perioodi jooksul pärast ravi lõppemist.<br />Kuna patsiendi tervislikku seisundit hinnatakse standardiseeritudküsimustikuga ka enne ravi alustamist- on võimalik hinnata- kuipalju patsiendi elukvaliteet ravi tagajärjel paranes.<br />Näiteks suurte liigeste endoproteesimise ja kataraktioperatsioonide puhul ei tohiks sellise süsteemi juurutamine vägakeeruline olla. Eriti veel- kui arvestada Inglismaa statistikat-kus kliinilise ravi  tõhususeks hinnati vaid 13% ja tervenisti48% ravijuhtude tõhusus olid teadmata.<br />Ülevaatlikult: kogu Euroopa on mures järgmiste probleemide pärast-mida P4P meetodiga saaks leevendada:<br />l ravi vähene tõenduspõhisus<br />l suur varieeruvus kliinilistes praktikates<br />l võimalus- et patsient ei saa parimat temale vajalikkuteenust<br />l poliitikute ja teenuseosutajate vastuseis ravi edukusekriteeriumite rakendamisel.<br />Olen kindel- et samad probleemid esinevad ka meiemeditsiinisüsteemis.<br />Mida siis teha? Maailmas levib järjest rohkem arusaamine- et raviefektiivsust tuleb mõõta ning vastavalt ravitulemustele tasudaraviteenuse osutajatele tehtud töö eest.<br />P4P metoodika võib olla üks vahend- mille abil saame ka Eestisvähendada ravitulemuste varieeruvust erinevate raviasutuste vahel-suurendada ravi tõenduspõhisust ning kokkuvõttes pakkudapatsiendile teenust- mis parandab inimese tervist.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099