12. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<em>Ants Nõmper<br />Raidla amp; Partnerid vandeadvokaat- õigusteaduste doktor</em>

<br />Hiljuti võisime lugeda ajalehest- et sotsiaalpartnerid suutsidkokku leppida ühes olulises seaduses - nimelt uuestöölepinguseaduses.<br />Uusi seadusi on aga oodata veelgi. Nii on  praegunevõimuliit  lubanud kodifitseerida kogu sotsiaalõigusevaldkonna ja välja töötada sotsiaalseadustiku.<br />Kodifitseerimine tähendab mingi kindla valdkonna ­õigusnormidekokkukogumist ühte seadusesse. Selleks et kodifitseerimineõnnestuks- ei saa olla tegemist mitmest vanast seadusestlõika-ja-kleebi-meetodil ühe uue tegemisega- vaid tuleb luuatäiesti uus seadus.<br /> Kodifitseerimine- isegi kui selle lõpptulemusena ei antakellelegi ühtegi õigust juurde ega võeta ühtegi õigust ära- eeldabkindlasti põhjalikku analüüsi. Sealjuures tasub asjaosalistelomapoolset huvi ilmutada.<br />Valitsuse kava kohaselt peaks justiitsminister esitama 2008. aastateises kvartalis sotsiaalseadustiku eelnõu koostamiselähteülesande. Sellest dokumendist peaks paistma- midakodifitseerida tahetakse ning missugune on kodifitseerimiseajakava.<br />Ei saa salata- et ka allakirjutanu ootab põnevusega- midasotsiaalvaldkonnas muuta tahetakse.<br />Sotsiaalvaldkonna alla mahub kenasti ka meditsiinivaldkond-mistõttu võib arvata- et ka meditsiini õiguslikus korraldusestahetakse teha muudatusi.<br />Ja isegi kui muudatusi ei tehta- on see koht- kus vanad probleemiduuesti läbi arutada ja veenduda- et ka tänasel päeval ei ole vajamidagi muuta.<br />Sest põhjendused- miks üks või teine küsimus omal ajal konkreetselviisil lahendatud sai- ei pruugi praegu enam aktuaalsed olla.<br /> Seetõttu kutsuksin omalt poolt arstkonda kindlasti varakultärkama ja kindlalt oma seisukohti väljendama. Kellelgi pole kasupärastisest kibestumusest- et kes küll sellise seaduse kirjutas.Kui ise aktiivsed ei olda- siis saab ainult ennastsüüdistada.<br />Näiteks asjaolu- et võla­õigusseadus muudab väga tugevalt arsti japatsiendi vahelise suhte iseloomu- teadvustas suur osa arstkonnastalles pärast seaduse jõustumist.<br />Vastuvõetud seadust on aga palju raskem muuta- kui osaleda seaduseettevalmistamise protsessis.<br />Jääb loota- et kui justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiametnikud on suutnud Eestile ette valmistada uue töölepinguseaduse-siis on võimalik Eestil ka uus sotsiaalkoodeks saada.<br /> Arstkond võiks seda ideed toetada ja osaleda aktiivseltprotsessis- et olemasoleva süsteemi kitsaskohad ära muuta.<br /> Tõenäoliselt jäävad sotsiaalkoodeksisse kirjutatavadlahendused kestma paljudeks aastateks- mistõttu selline võimaluskordub ehk alles kümmekonna aasta pärast.