12. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaalseadustik tulekul

Hiljuti võisime lugeda ajalehest, et sotsiaalpartnerid suutsid kokku leppida ühes olulises seaduses – nimelt uues töölepinguseaduses.

<em>Ants Nõmper<br />Raidla amp; Partnerid vandeadvokaat- õigusteaduste doktor</em>

<br />Hiljuti võisime lugeda ajalehest- et sotsiaalpartnerid suutsidkokku leppida ühes olulises seaduses - nimelt uuestöölepinguseaduses.<br />Uusi seadusi on aga oodata veelgi. Nii on  praegunevõimuliit  lubanud kodifitseerida kogu sotsiaalõigusevaldkonna ja välja töötada sotsiaalseadustiku.<br />Kodifitseerimine tähendab mingi kindla valdkonna ­õigusnormidekokkukogumist ühte seadusesse. Selleks et kodifitseerimineõnnestuks- ei saa olla tegemist mitmest vanast seadusestlõika-ja-kleebi-meetodil ühe uue tegemisega- vaid tuleb luuatäiesti uus seadus.<br /> Kodifitseerimine- isegi kui selle lõpptulemusena ei antakellelegi ühtegi õigust juurde ega võeta ühtegi õigust ära- eeldabkindlasti põhjalikku analüüsi. Sealjuures tasub asjaosalistelomapoolset huvi ilmutada.<br />Valitsuse kava kohaselt peaks justiitsminister esitama 2008. aastateises kvartalis sotsiaalseadustiku eelnõu koostamiselähteülesande. Sellest dokumendist peaks paistma- midakodifitseerida tahetakse ning missugune on kodifitseerimiseajakava.<br />Ei saa salata- et ka allakirjutanu ootab põnevusega- midasotsiaalvaldkonnas muuta tahetakse.<br />Sotsiaalvaldkonna alla mahub kenasti ka meditsiinivaldkond-mistõttu võib arvata- et ka meditsiini õiguslikus korraldusestahetakse teha muudatusi.<br />Ja isegi kui muudatusi ei tehta- on see koht- kus vanad probleemiduuesti läbi arutada ja veenduda- et ka tänasel päeval ei ole vajamidagi muuta.<br />Sest põhjendused- miks üks või teine küsimus omal ajal konkreetselviisil lahendatud sai- ei pruugi praegu enam aktuaalsed olla.<br /> Seetõttu kutsuksin omalt poolt arstkonda kindlasti varakultärkama ja kindlalt oma seisukohti väljendama. Kellelgi pole kasupärastisest kibestumusest- et kes küll sellise seaduse kirjutas.Kui ise aktiivsed ei olda- siis saab ainult ennastsüüdistada.<br />Näiteks asjaolu- et võla­õigusseadus muudab väga tugevalt arsti japatsiendi vahelise suhte iseloomu- teadvustas suur osa arstkonnastalles pärast seaduse jõustumist.<br />Vastuvõetud seadust on aga palju raskem muuta- kui osaleda seaduseettevalmistamise protsessis.<br />Jääb loota- et kui justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiametnikud on suutnud Eestile ette valmistada uue töölepinguseaduse-siis on võimalik Eestil ka uus sotsiaalkoodeks saada.<br /> Arstkond võiks seda ideed toetada ja osaleda aktiivseltprotsessis- et olemasoleva süsteemi kitsaskohad ära muuta.<br /> Tõenäoliselt jäävad sotsiaalkoodeksisse kirjutatavadlahendused kestma paljudeks aastateks- mistõttu selline võimaluskordub ehk alles kümmekonna aasta pärast.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099