Ravimiamet teatas äsja kolme üldapteegi või
üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskoha loomise võimalusest Tallinnas. Et
Tartus selline võimalus tekiks, peab enne sulgema uksed 16 apteeki.

Pärnus peaks poe kinni panema 9, Viljandis ja Võrus kolm apteeki, selleks, et saaks välja kuulutada vaba tegutsemiskoha.

Samas on linnasid, kus ühe apteegi kohta on alates 2006. aastast ühe apteegi kohta elanikke rohkem kui 3000 ja kuhu saab ilma piiranguteta uusi apteeke avada. Need on Keila, Maardu, Paldiski, Kehra, Kohtla-Järve, Narva, Türi ja Sindi.

Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe põhjendas seda sellega, et väikelinnades on reeglina 1-2 apteeki, mis on optimaalne arv. „Seal reeglina apteek oma tegevust ilma mõjuva põhjuseta ei lõpeta. Seega ei teki ka nö vaba kohta apteegi avamiseks,“ märkis ta.

Kui 2006. aastal piirang apteekide avamiseks kehtestati, siis oli Tallinnas apteekide arv just sellisel tasemel - veidi vähem kui 3000 elanikku ühe apteegi kohta. Kui mõni apteek erinevatel põhjustel suletakse, siis tekib kohe "vaba koht", kuna elanike arv ühe apteegi kohta ületab 3000 piiri.

Mäe sõnul on elanike arv ühe Tallinna apteegi kohta piiripealne ja iga apteegi sulgemise järgselt vabaneb tegutsemiskoht ning toimub liisuheitmine apteegi avamise õiguse saamiseks. Näiteks 2007. aastal suleti Tallinnas viis apteeki ja üks haruapteek, 2008. aastal on kinni pandud kaks apteeki ja kaks haruapteeki.

Liisuheitmine apteekide avamise õiguse saamiseks Tallinnas on toimunud kuus korda. Viimane oli tänavu mai keskel. Mitmed taotlejad aga, kes liisuheitmisel said õiguse apteegi avamiseks, on jätnud selle õiguse kasutamata, rääkis Mäe.