Halb õppeedukus koolis võib viidata
suurenenud riskile haigestuda tulevikus skisofreeniasse.

Londoni King`s Kolledži ja Stockholmi Karolinska Instituudi teadlased jälgisid enam kui 900000 last sündinud ajavahemikus 1973 kuni 1983, kirjutas BBC.

Uuringu aluseks võeti Rootsi 15-16 aastaste õpilaste eksamitulemused, mida hiljem kõrvutati andmetega üle 17 aastaste noorte haiglavastuvõttudest seoses psühhootiliste häiretega, seal hulgas skisofreeniaga.

Iga halvimat hinnet kuuteistkümnes õppeaines vaadeldi uuringu käigus kui topeltriski skisofreenia tekkeks,

Uuringu tulemusena leiti, et koolis kõige kehvemini toimetulnutel oli täiskasvanu eas neli korda suurem risk skisofreenia tekkeks. Samas mängivad haiguse välja kujunemises rolli ka mälu ja tähelepanu küsimused, organiseerimisega ja loovusega seotud probleemid ning sotsiaalsed oskused.

Uuringu juht James MacCabe´i sõnul ei ole halb õppeedukus koolis põhjus kahtlustada kindlasti just skisofreeniat. Pigem on see märgiks, mida tasub silmas pidada, kui kellelgi ilmnevad ka paralleelsed sümptomid võimalikust lähenevast psühhoosist.

Skisofreeniat põdev inimene kuuleb tavaliselt olematuid hääli ja kogeb paranoilisi pettekujutelmi. Haigus avaldub sageli hilisteismelise eas või varastes 20ndates. Keskmine skisofreenia diagnoosimise sagedus täiskasvanute hulgas on tänapäeval seitse inimest 100000 kohta.