Oxfordi ülikooli teadlaste avastuse
kohaselt reguleerivad meie unisust vastavalt meid ümbritsevale valguse hulgale
teatud silmas asuvad närvirakud.

Kõnealused rakud reguleerivad otseselt aju unekeskuse aktiivsust - see avastus pakub uusi võimalusi und ja ärkvelolekut reguleerivate ravimite arendamiseks, vahendas tarbija24 teadusportaali Science Daily.

Nii immuunsüsteem, kognitiivne suutlikkus kui ka vaimne tervis sõltuvad organismi une ja ärkveloleku tsüklist. Unehäired põhjustavad teatavasti erinevaid probleeme, sh depressiooni, immuunsuse nõrgenemist ja ka vähiriski suurenemist.

Unisust ja erksust mõjutab päris palju valgus. Seepärast tunneme end hämaralt valgustatud ruumides uniselt ja ere valgus stimuleerib ärksust.

Teise maailmasõja ajal sai selgeks, et eredalt valgustatud tehastes tegid inimesed usinamalt tööd kui hämara valgustusega, kuid siiani polnud keegi välja toonud selle tegelikku põhjust.

«Me avastasime und ja ärkvelolekut reguleeriva mehhanismi,» ütles professor Russell G. Foster Oxfordi Nuffieldi oftalmoloogia laborist. «Kui me suudame valguse toimet farmakoloogiliselt jäljendada, saame me und sisse ja välja lülitada,» märkis ta.

Foster ja tema kolleegid on näidanud, et silmas on teatud hulk võrkkesta närvirakke, mis on valguse suhtes tundlikud. Teadlased lülitasid katsealustel hiirtel kõnealused rakud geneetiliselt välja ning leidsid, et valgus ei avaldanud nende hiirte unetsüklile enam mingit mõju.

Hiired on ööloomad: pimedas on nad aktiivsed ja valguse käes lähevad magama.

Teadlased filmisid kõigepealt normaalsete hiirte käitumist ja jälgisid nende lihas- ja ajutegevust pimedas nelja tunni jooksul. Seejärel pandi tunniks ajaks tuled põlema ja 15-20 minutit hiljem läksidki hiired magama. Uuritavate närvirakkude väljalülitamine hävitas aga hiirte sõltuvuse valgusest ning nad jäid ärkvele ka valges.

Loe tarbija24.ee uudist pikemalt