Teadlaste sõnul on masenduse käes
kannatavate inimeste ajus keskmisest vähem serotoniini, vahendab
Elu24 portaali Sciencedaily.com.

Serotoniin on üks olulisemaid neurotransmittereid ehk keemilisi ühendeid, mis aitab närviimpulsse ühelt neuronilt teisele edastada. Serotoniin reguleerib ka meeleolu, ärevust, und, söögiisu ja seksuaalkäitumist.

Professor Jeffrey Meyeri juhitud uuringus jälgiti PET-skaneerimise (positronemissioontomograafia) abil serotoniini molekulide aktiivsust. Ülemäärased serotoniini molekulid eemaldatakse ajust ning mida aktiivsem eemaldamine toimub, seda vähem on ajus serotoniini.

Tulemused näitasid, et pimedal ajal, sügisel ja talvel on serotoniini ajust eemaldamine kiirem kui valgel ajal, kevadel ja suvel.

Kuigi sügismasendust tuntakse juba pikalt, on selle keemilised ja molekulaarsed põhjused siiani ebaselged olnud.

«Uuring näitas, et valguse vähenemine teatud aastaaegadel mõjutab kehakeemiat, ka organismi serotoniinitaset. Madal serotoniin aga võib ka täiesti tervetel inimestel sügis- ja talvemasenduse tekitada,» selgitas uuringu juht.