Septembri alguses registreeriti Eestis neli
kollatõvejuhtu. Kollatõbe pole meil vaktsineerimiskalendris, sest viimane puhang
oli paarikümmend aastat tagasi.

A-viirushepatiidi juhtumeid võib olla rohkemgi, praegu teada olevad haigestumised on kindlaks tehtud epidemioloogilise uuringu põhjal, kui arst saab kindlaks määrata, kust kollatõbi saadi, ütles Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri Eesti Päevalehele.

Eestis registreeritud kollatõvejuhud olid seotud Riias käimisega. Lätis on aastaga registreeritud juba enam kui 500 A-viirushepatiidijuhtu, möödunud aastal 15. Ainuüksi augustis oli nakatunuid esialgsetel andmetel 126. Viiendik haigusjuhte registreeriti süstivate narkomaanide hulgas, ülejäänud hügieeninõuete eiramise tõttu.

Kuidas ja kus Lätist viiruse koju kaasa toonud inimesed kollatõppe nakatusid, Saluri veel täpsustada ei osanud.

Viiruse avastamisel võetakse riigis tavaliselt kasutusele epideemiatõrje meetmed – see tähendab haigete ravi, võimalike nakatunute väljaselgitamist, nende jälgimist ja ranget sanitaar-hügieenilist kontrolli.

Tallinna Merimetsa nakkushaigla reisimeditsiini kabineti arst Kersti Kink soovitas nii lastel kui ka vanematel end kollatõve vastu vaktsineerida, sest kuigi haigus ei ole surmav, tekivad tõsised maksatüsistused.

Viimane kollatõvepuhang oli Eestis paarikümne aasta eest, siis oli laialdane haigestumine seotud saastunud vee joomisega.