Autor: Violetta Riidas • 30. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Topeltpimekatse pole mõeldud vaid patsiendi kiusamiseks

Topeltpimekatseid võib vaadata mitme nurga alt – patsient, arst, ravimfirma, teadus, kogu ühiskond….

Arstina näen, et laiemas plaanis on korralikult läbi viidud topeltpimekatsed edasiivaks jõuks meditsiinis ja nende abil saan oma tööd vastavalt korralikult teostatud katsete tulemustele tõhustada/parandada, mis väljendub loodetavasti ja eelkõige patsientide paremas tervises. Ühiskonna jaoks aga on patsientide/inimeste kui ühiskonna ehitusplokikeste parem tervis ainult kasulik (on leitud ka vastupidist) – mida vähem on haigeid ning mida vähem haigemad on olemasolevad haiged seda tervem on ühiskond nii otseses kui ka kaudses mõttes. Ressursse kulub vähem ravimisele, rohkem saab suunata neid profülaktikale ning seeläbi veelgi aidata kaasa ühiskonna tervise arengule ja parandamisele – tekib omamoodi surnud ring siis üdini positiivses tähenduses.

Meditsiin on kallis ja aina kallimaks läheb. Kui keegi meditsiinis teeb vale otsuse, võib see kalliks osutuda nii otseses rahalises kui ka kaudses (inimeste tervis) mõttes. Juhul kui meie otsused toetuvad meditsiiniliste uuringute, millede heaks näiteks on korralikult läbiviidud topeltpimekatsed ja nende katsete ülevaateuuringud, kus piltlikult öeldes teatud kriteeriumitele vastavate katsete tulemused pannakse ühte patta ja seejärel hinnatakse, mis värvi supp välja tuleb –see supp ka kõige „maitsvam“ on ning seda suppi peaks patsientidele ette söötma.Nüüd kui lähtuda sellest aspektist, et Eestimaa arstid kurivaimud vaeseid õnnetuid kaitsetuid patsiente katsejänesteks värbavad ning ise selle eest endale läbi kolossaalsete summade suuremaid kui kolmeukselisi autosid ning suuremaid kui kahetoalisi kortereid hangivad, siis on see hoopistükkis teine teema.Nagu ajakirjandusest juba läbi on käinud, on taoliste ravimuuringute läbiviimine vägagi kompleksne tegevus: näiteks tuleb arstil ühe patsiendi kohta täita tunduvalt rohkem mitmeleheküljelisi dokumente kui selle patsiendi eest saab rikkaks tegevaid nulle pangakontolt imetleda.Kui lähtuda sellest aspektist, et arstile maksab ravimfirma suuri rahasid ning seeläbi on ka ravimid kallimad ja jälle on vaene patsient pandud olukorda, kus tema peab selle peo kinni maksma, siis siin võiks tuua paralleeli advokaatidega, kes samuti suurte tasude eest konsulteerivad suurfirmasid ning väikesed kliendid peavad need konsultatsioonid kinni maksma. Antud valdkonnas on konkurents tihe, tööd tehakse palju ning vead võivad kõvasti kallimaks maksma minna kui esialgne kulutus läbiviidud ravimuuringu näol.Mainin veel taustaks, et arstina olen osalenud teadlikult ühes ravimuuringus, saades seal umbes pooleaastase töö ja kümne patsiendi osalise jälgimise eest umbes sama summa, mille ma hetkel Soomes teenin kümne päevaga üldarsti tööd tehes.Ise eelistan töötada tavaarstina (seda hetkel küll teisel pool Soome lahte), kuid mõistan täielikult arste, kes riigis, kus on vist Euroopa Liidu madalaim protsent, mis SKP-st meditsiini suunatakse ning kus arstide palgatõusu soovi peale pakub peaminister muiates varianti, et raha saaks juurde ehk Hiinale sõja kuulutades, soovivad arstid teenida lisaraha tehes tööd kõikide seaduste ning väga karmide nõudmistega kooskõlas.Patsient saab läbiviidud uuringu käigus sageli väga ülevaatlikku infot oma tervise kohta, kasutatav ravim võib anda lootust seni ravimatu või väga raske haiguse osas. Eetilisest aspektist võib mõnigi kord tekkida küsimus, et kas oleks eetiline jätta patsiendile pakkumata võimalust osaleda antud uuringus.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099