Palju on räägitud meeste tervisest,
sealhulgas meeste veresoonkonna haigustest ja nende riskiteguritest. Naiste,
eriti noorte naiste analoogsetele probleemidele pööratakse vähem
tähelepanu.

Meditsiiniuudised pöördus Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja Toomas Toomsoo poole küsimusega, kuidas tüüpiliseks naistehaiguseks peetud migreen võib mõjutada sellise veresoonkonna haiguse esinemist nagu insult.

Käsitlus on olnud liialt lihtsustatud

"Migreeni vaskulaarne või neurovaskulaarne patogenees on tänapäevaste seisukohtade järgi liiga lihtsustatud. Rohkem räägitakse nn integreeritud
peaajumehhanismide teooriast - migreen on krooniline ja/või progresseeruv atakkidega kulgev peaaju funktsiooni häire.

Migreeni vaskulaarse teooria kasuks räägib see, et peavalu on migreeni ajal seotud reaktiivse hüpereemiaga. See on vastuseks vasokonstriktsioonist tingitud isheemiale aura perioodil. Samas ei seleta see prodroomi ja sellega kaasnevaid sümptomeid.

SPET-uuringus on leitud, et koos auraga esinevat peavalu kogetakse sõltumatult hüperfusioonist ning aju verevool langeb või on vähenenud valuga seotud ajupoolkeras ka siis, kui aura on juba tekkinud. Patsientidel, kel on aurata migreen, ei esine püsivat verevoolu muutust. Verevoolu langust täheldatakse koore oktsipitaalses osas ja ka eesmistes ajuosades. Sellest kujuneb nn kortikaalne depressioon, mille korral aju hüpoperfusioon laieneb sama kiiresti kui kortikaalselt leviv depressioon ja migreeni aura.

Seega on kortikaalne depressioon häire, mis kliiniliselt väljendub migreeni aurana, ja süvenev väheveresus ehk oligeemia võib kliiniliselt olla vaikne ehk aurata migreen," rääkis Toomsoo.

Loe lisa 9. detsembri Meditsiiniuudistest.