Autor: Violetta Riidas • 20. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Hematoloogide Seltsi esinaine ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus rääkis Tarbija24.ee'le, et teavituskampaania «Väsimus murrab?» kutsub süveneva väsimustunde üle kurtvaid inimesi tervisekontrolli ning paneb kõigile südamele, et kui väsimuse vastu enam miski ei aita ja sellele ei leidu loogilist seletust, võib tegemist olla mõne verehaiguse tunnusega.

Kuigi kampaania sihtrühmaks on eelkõige üle 45-aastased, tõdes Everaus, et verehaigustest ei jää puutumata ka noored. Suhteliselt palju esineb Eesti noorte seas tema sõnul organismi hapnikuga varustavate punaste vereliblede vähesust. Üheks põhjuseks on siin tõsised dieedid, kus on lihast loobutud. Viimane võib aga kergelt viia aneemia ehk kehvveresuse tekkeni.Samas võib aneemia tekke taga Hele Everausi sõnul olla väga erinevaid haigusi. Veremuutused ei tähenda aga alati verehaigust, vaid võivad viidata mõnele muule haigusele, mis vereloomet on mõjutanud. Kui kampaania «Väsimus murrab?» rõhub verehaiguste sümptomitest eelkõige väsimusele, siis spetsiifilisemaid tunnuseid on tegelikult palju. Professor Everausi sõnul võiks oma tervise pärast tõsisemalt muret tunda ka siis, kui erinevaid palavikuga haigusi põetakse liiga tihti: näiteks kui on sageli kurk haige või tekivad viiruslööbed. Näiteks herpes - eriti, kui ta tekib ebatüüpilistesse kohtadesse.