Autor: Siret Trull • 11. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Võlaõigusseaduse § 766 sätestab patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse. Arst võib patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Piiratud teovõimega patsiendi puhul peab teavitama ja nõusolekut küsima patsiendi seadusliku esindaja käest,“ teatas haigekassa.

Ka Haigekassa leping sätestab (s.h. hambaravi puhul), et tervishoiuteenuse osutaja peab lähtuma headest kliinilistest tavadest, patsiendi tervist enim säästvast ja majanduslikult kõige kulutõhusamast ravimeetodist, mis vastab arstiteaduse üldisele tasemele ja mille osutamiseks on saadud patsiendi nõusolek.Kui laps hakkab koolis käima, võetakse vanematelt nõusolek lapsele koolitervishoiuteenuse andmiseks. See sisaldab peamiselt regulaarseid tervise läbivaatusi ja riikliku immuniseerimiskava raames teostatavaid vaktsineerimisi, mõnel juhul ka hambaarsti ennetavate läbivaatuste teostamiseks koolis.Kui hammaste läbivaatuse tulemusena tuvastatakse lapse hammaste ravi vajadus, peab hambaarst sellest lapsevanemaid teavitama ning neil on õigus valida, kas ja missuguse hambaarsti juures ravi teostatakse (kas koolis tegutseva hambaarsti juures või mõne teise hambaarsti juures).„Kui hambaarst vanemaid ei teavita ning teostab lapse hammaste ravi ilma vanemaid teavitamata ja nende nõusolekut omamata, rikub ta võlaõigusseaduses ja Haigekassa lepingus sätestatud nõuet,“ on haigekassa seisukoht.