Autor: Siret Trull • 15. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tehniliselt avanes võimalus hädaabikõnede vastuvõtmiseks väljaspool Saaremaad mullu kevadel, mil Saaremaalt ja Hiiumaalt võetud kõned hakkasid suunduma Pärnusse. Kui Saaremaa häirekeskus oli mingil põhjusel ülekoormatud, võttis kõne juba toona vastu Pärnu häirekeskuse töötaja. “Näiteks, kui maanteel toimub liiklusõnnetus ja korraga helistajaid on rohkem kui kaks ja mõnel inimesel tekib mujal veel tervisehäda, siis ei pääse ta enam liinile,” ütles häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg Meie Maale.

Et inimene abita ei jääks, suundub kõne edasi järgmise häirekeskuse saali. “Kõne läheb nii kiiresti, et helistaja ei saa üldse arugi, kus see vastu võetakse,” selgitas Freiberg. Ükskõik, millises Eesti regioonis asuva häirekeskuse päästekorraldaja peab olema valmis üle Eesti kõnesid vastu võtma ja neid töötlema. Selleks viiakse päästekorraldajatele läbi piirkonna tundmise koolitusi.