Autor: Violetta Riidas • 30. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Meil ei olegi järjekorda. Kui täna helistada, siis aja saab kohe järgmiseks päevaks,” vastas Tallinna Hambapolikliiniku juhatuse esimees Anne Männik pärimisele, kui pikk on ravijärje shy;kord ja millal oleks patsiendil lootust ette saada.

Männiku sõnul ei peegeldu majanduse madalseis mitte niivõrd arstitoolis kui just järje shy;korra lühenemises. Tema sõnul on neil olukord nagu igas teiseski majandusharus – inimesed kulutavad vähem.Tallinna Hambapolikliinik pakub peale hambaravi ka proteesimist ja sealgi on järjekord oluliselt lühemaks muutunud. Pärimisele, kas siis tuleb enam tegeleda esmaabi andmisega, kostab Männik, et praegu mitte.“Esmaabi anname ka vähem. Ega siis auk teki üleöö – see mis praegu jääb ravimata, tuleb meile alles nelja-viie aasta pärast,” kommenteeris ta.Kuigi laste ja noorukite hambaravi on patsiendile tasuta, on ka seal taandumist märgata. Männiku arvates võib selle üldise masenduse arvele kirjutada – kriis vaatab vastu nii ajalehest, raadiost kui ka tele shy;viisorist ja eks see anna patsiendi valikuis tunda.Mõttega, et lapsi ja noorukeid võiks praegu rohkem ravile suunata, on Männik igati nõus, kuid lisab, et neid saab eelmisest aastast vähem ravida, kuna haigekassa on mahtu koomale tõmmanud.Haigekassast kinnitati siiski, et laste hambaravile, ortodontiale ja laste hambahaiguste ennetusele on planeeritud 297 miljonit krooni, mis on eelmise aastaga võrreldes ligi 3 miljonit krooni enam. Samas on lepingupartnerite arv kasvanud 7 võrra, hõlmates 349 asutust.Eurodenti arst Kristjan Gutmann kinnitas, et patsiente pole neil veel vähemaks jäänud, kuid mõningaid muudatusi käitumises on siiski märgata.“Inimesed käivad endiselt, kuid laiaulatuslikke ja kalleid töid lükatakse edasi. Tihtipeale on põhjuseks pereliikme koondamine või muu majanduslikku olukorda mõjutav faktor,” kommenteeris Gutmann.Patsientide varasemast suuremat ettevaatlikkust kinnitas ka Kaarli Hambapolikliiniku tegevjuht Piret Uudeküll.Tema sõnul vaadatakse ja mõeldakse ning kallimad ja keerukamad protseduurid lükatakse edasi. Rohkem tehakse hädavajalikumaid töid, kuid mingitest kardinaalsetest muutustest ei saa tema sõnul siiski veel rääkida.“Vahest ollakse ka liiga ette shy;vaatlikud – ei julgeta, kuigi oleks võimalik endale ravi lubada,” leidis ta. Uudekülli sõnul on siin tegemist pigem psühholoogilise hirmuga, et ehk oleks praegu mõistlikum kokku hoida.