Autor: Triin Tabur • 16. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arstlik sekkumine võib suitsetajat sõltuvusest loobuma panna tõhusamalt, kui suitsetaja seda üksi suudaks. Arstile annab selle tänamatu töö juures aga kindlust teadmine, et tema tegevus on õige. Suitsetamisest tingitud haiguste kohta lisandub pidevalt uusi teaduslikke tõestusi.

On kindlaks tehtud, et tubakas on kantserogeense toimega. Ta põhjustab vähki organismi kaheteistkümnes piirkonnas ja müeloidset leukeemiat. Kasvajatest enam surmajuhtumeid esineb suitsetamisest tingitud kardiovaskulaarsete ja respiratoorsete haiguste tõttu (1). Ühtlasi on tõendatud mitme haiguse kohati lausa kordades suurem risk suitsetajate hulgas.