Autor: Siret Trull • 4. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maa-apteegid on hädaohus
Aina enam kostab hääli, et maa-apteegid on
ohus ning üks või teine neist on oma uksed sulgenud ja piirkonna ravimiteta
jätnud. Miks pole sellele olukorrale siiani lahendust leitud, küsib Eesti
Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv arvamusloos Maalehes.
Me võime olla uhked oma sajanditepikkuse apteegiajaloo üle – esimene rohupood tegutses Eestis juba ammu enne, kui Kolumbus Ameerika retki alustas. Kui taasiseseisvumisel oli maa- ja linnaapteekide suhe 1:1, siis tänaseks on vaekauss kaldunud selgelt linnaapteekide kasuks, seda peamiselt linnaapteekide arvu kahekordistumise tõttu.
Ligi viiesajast apteegist tegutseb praegu maal 130, mis ei olegi nii vähe. Tallinnas ei panda mõne apteegi avamist või sulgemist enam tähelegi. Maal tähendab ainsa apteegi kadumine sotsiaalset probleemi kogu piirkonnale.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!