Autor: Kadi Heinsalu • 1. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Küsimus ongi ju selles, et mida riik on saanud teha vaktsineerimise tähtsuse selgitamiseks, mis kahtlemata on riigi töö, ja kui palju on riik selleks ressursse planeerinud," arutles Kristin Raudsepp."See, et tavapärasest enam hakkas sellaastase gripipandeemiaga seoses kostma vaktsineerimisvastaste hääl, võib kahtlemata anda valusa tagasilöögi kõigi teiste, nn laste kalendrivaktsineerimiste läbiviimisel, sest emad-isad sattusid segadusse."Raudsepp sõnas, et ta on siiski aru saanud, et see kampaania, mille eesmärk oli ümber lükata vaktsineerimisega seotud valearvamusi, on sisuliselt planeeritud ja selle läbiviimine otsustatud riigi poolt. "Kas selle eest maksmiseks oli raha riigieelarves või miks otsustati kasutada erasektori toetust, teavad selle otsuse tegijad," lisas ta.