Autor: Triin Tabur • 26. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Perearst ettevõtjana on unikaalses rollis. Rahastamist suunab ja kontrollib üks kindlustusselts – haigekassa. Rahastamisotsuste eest, mis otseselt väljenduvad arstiabi kättesaadavuses ja patsientide ravis, vastutab perearst. Perearst on seega ettevõtja, kes ei saa oma tulusid mõjutada, aga kellelt oodatakse kvaliteeti, paindlikkust, investeeringuid, riskimist, arengut.

Kui inimene vajab arsti, ei huvita teda, kas perearstil jätkub raha kõigi abivajajate jaoks. Aastatega on oluliselt tõusnud perearsti külastuste arv. Kui aastal 2000 oli perearstiabi vastuvõtte umbes 2,5 miljonit, siis 2008 4,9 miljonit – üle poole kõigist ambulatoorsetest külastustest. Tervishoiuteenuste kulud esmatasandi arstiabile on aga läbi aegade olnud umbes 11% raviteenustest. Mida see tähendab? Töömaht on perearstil tõusnud üle kahe korra, aga 89% rahast kulub ikka haiglatele ja eriarstiabile. Perearst peab end pidevalt tõestama, näiteks haigekassa ees, et sa ei ole kaamel. See kurnab ja demotiveerib.