Autor: Siret Trull • 11. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ägeda pankreatiidi letaalsus on langenud
Äge pankreatiit (ÄP) on üks sagedasemaid nn
ägeda kõhu haigusi, mille kliiniline kulg varieerub kergest iseparanevast
haigusest kuni raske nekrootilise pankreatiidini. ÄP kerge vormi korral (umbes
80% pankreatiitidest) on kulg tavaliselt komplikatsioonideta ja letaalsus madal
(
Raske haigusvormi korral (umbes 20% pankreatiitidest) esineb sageli raskeid tüsistusi nii lokaalselt põletiku (alg)koldes (nekroosi infitseerumine, verejooksud, sooltrakti fistulid jm) kui ka sekundaarseid tüsistusi, mis on tingitud raskekujulisest süsteemsest põletikureaktsioonist – šokk ja organsüsteemide puudulikkused.
ÄP üldletaalsus on viimase 20 aasta vältel oluliselt langenud – 1980. aastatel oli see 5–10%, viimased 10 aastat 2,5–3,5%. Surmajuhud esinevad peamiselt raske ÄPga haigete seas, ent ka siin on toimunud letaal shy;suse langus – varem umbes 30%, viimastel aastatel alla 20%. Letaalsuse vähenemine on toimunud tänu intensiivravi ja kirurgilise ravi arengule ning mitmete väheinvasiivsete raviprotseduuride (perkutaansed drenaažid ja endoskoopilised ravivõtted) laialdasele kasutusele.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!